Kuna viimase nädala jooksul on tulnud eri faasis sademeid, sh lund, siis tasuks teha praegusele ajale kohaselt juttu nii lumest kui ka selle sugulastest.
Ilmatark: tuletame meelde, millised on levinud lumetüübid
27. oktoober 2017, 14:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alustan lumest. Lauslumi on tahked sademed, mis langevad maapinnale lumekristallidena või räitsakatena, kui õhutemperatuur on alla 0 °C. Tavaliselt sajab kihtsajupilvedest (Nimbostratus), aga ka kõrgkiht-, kihtrünk- või kihtpilvedest. Üks teine lumesajuliik on hooglumi – need on jääkristallidena esinevad tahked sademed (lumesadu), mis algab ja lõpeb tavaliselt järsku, ka intensiivsus muutub järsult. Hooglund sajab rünk- ja rünksajupilvedest. Pilvede hulk on muutlik. Õhutemperatuur on alla 0 °C. Ka lumi ise esineb mitmes eri vormis: laus- ja hooglumena; lumeterade, teralumena või klassikaliste ilusate suurte ja korrapäraste kristallidena, vahel koos teiste sademetega.
Kuid lumega on rohkemal või vähemal määral suguluses veel mitmeid sademeliike: lumekruubid, teralumi, udulumi, jääkristallid (teemanttolm).
Lumekruubid on sademed, mis langevad aluspinnale läbipaistmatute ümmarguste või koonusekujuliste lumekuulidena diameetriga 2–5 mm. Need on valged, kareda pinnaga ja näpuga kergesti katkisurutavad tükid. Lumekruupe sajab rünksajupilvedest ja tegu on hoogsademetega (rünk- või rünksajupilvedest). Tihti kaasnevad hooglumega. Tavalisemad sügisel ja kevadel, harvem talvel; saju ajal on õhutemperatuur 0 °C ümber. Lumekruupe aetakse sageli segi rahega (teine rahega sarnane sademeliik on jääkruubid, mis on kuni 5 mm läbimõõduga jäätükikesed).
Lumeterad ehk udulumi on sademed, võivad olla läbipaistmatud plaadi- või kepikesekujulised, meenutades sageli mannateri, diameetriga alla 2 mm ehk on märgatavalt väiksemad kui lumekruubid. Lumeteri sajab kihtpilvedest, vahel koos uduvihmaga (sel juhul on jäite oht) ja tegu on laussademetega. Lumeteri sajab tavaliselt temperatuurivahemikus 0…–10 °C.
Teralumi on lume üks vorme, mis kujutab endast väikeseid lumest kämbukesi, kus ei ole näha ilusaid/korrapäraseid kristalle, vahel koos jäänõeltega või härmunud lumekristallidega (plaadikesed, tähekesed). Sajab tavaliselt udu või uduvine korral 0 °C lähedal ja tihti enne sulale minekut. Tegu on laussademetega.
Jääkristallid (teemanttolm, jäänõelad) on sademed, mis esinevad õhus hõljuvate väikeste jääkristallidena vaikse, sageli pakaselise ilmaga. Tihti moodustuvad maalähedases õhukihis otse veeaurust (sublimatsioon), aga võivad langeda ka pilvedest. Väga sageli tekivad halod. Tegu on laussademetega.
Öökülmad õhus on muutunud peaaegu garanteerituks. Võib öelda, et kätte on jõudnud hilissügis. Eeltalve kohta on ilmselt veel vara midagi öelda.