Kui kolmkümmend aastat tagasi kasvas igal põllul kartul, kapsas, porgand või peet, siis nüüd kohtab nii suurte tootjate kui ka väikeaednike peenardel-kasvuhoonetes taimi, mida varem kuigivõrd ei teatud või mille viljade värv või kuju tunduvad võõrana – näiteks valge või lilla porgand või sinine tomat.
Kartulit süüakse Eestis endiselt, aga see pole toidulaual enam nii kesksel kohal kui enne.
Eesti kaugete aegade toitudest rääkides kohtab igal pool sõna «naeris», see on isegi muinas- ja rahvajuttudes alati sees. Praegusel ajal ei näe naerist kusagil kasvamas ja võib-olla ei teatagi varsti, milline see välja näeb või millise köögivilja sugulane on.
Maa Elu uuris köögiviljakasvatajatelt, kui palju on Eestis hakatud tarbima uusi köögivilju või maitsetaimi, mida siinkandis varem ei tuntud või ei kasvatatud.
Ja põhiküsimus – kuhu kadus naeris?
Taasavastatud pastinaak ja lehtkapsas
Värske saaremaise köögivilja kasvataja, Rautsi talu (Saitklap OÜ) turundusjuht Mari-Liis Tuisk märgib, et peamine põhjus, miks naerist enam kusagilt ei leia, on see, et kaalikas on naeri välja söönud – kaalikas ei puitu nii kergesti ja säilib paremini.
Kui naeris ongi kadunud, siis Mari-Liis Tuisu sõnul on eestlaste köögiviljaeelistused laienenud. «Soovitakse rohkem valikut, kuna köögiviljadest tehakse smuutisid, krõpse, püreesid jne. Alati on turgu klassikalistele juur- ja köögiviljadele. Samas oodatakse kasvatajatelt mingil määral ka maailma suundumustega kaasaskäimist,» selgitab ta.
Välismaalt on üle võetud uusi asju, mida 20–30 aastat tagasi veel ei teatud. «Kindlasti on Eestis uudsed värvilised juurviljad (peedid, porgandid), taasavastatud on pastinaak (teise nimega aed-moorputk) ja lehtkapsas,» loetleb Mari-Liis Tuisk.
Katmikala laiendab sortimenti
Grüne Fee juht Raivo Külasepp rõhutab, et peamised traditsioonilised köögiviljad, mis Eesti turul hästi kaubaks lähevad ja mida inimesed igal juhul tahavad, on peet, porgand, kapsas, kaalikas avamaal ning tomat, kurk ja lehtsalat kasvuhoones. «Uusi tooteid tuleb samuti pidevalt juurde,» lisab ta.
Põhjus, miks naerist enam ei leia, on Külasepa sõnul lihtne – naerile pole nõudlust ega turgu, seetõttu pole seda kasvatada mõttekas.
«Lisandunud on võimalus katmikalalt aasta ringi kodumaiseid tooteid saada,» toob Külasepp välja. «Uued» köögiviljad ja maitsetaimed, mida mõnikümmend aastat tagasi peaaegu üldse ei tarbitud, aga mis nüüd kuuluvad meie igapäevasele toidulauale, on Raivo Külasepa sõnul juurseller, pastinaak, valge rõigas, Hiina kapsas ja jääsalat avamaal ning lehtjääsalat (frillis), rukola, basiilik, tüümian, pune ja koriander katmikalal.
Pastinaak üha populaarsem
Pärnumaal asuva Metste Aiandustalu OÜ tegevjuht Katrin Pärn sõnab, et samamoodi nagu tema enda toidulaual on kartuli osatähtsus mujalgi langenud – selle kõrvale on ilmunud pastinaak, aga ka porgand ja peet. Katrin Pärn ütleb, et avamaakultuuridest on tema lemmik juba mitmed aastad olnud pastinaak.
«Naerise saagikus on reeglina väiksem kui kaalikal ja kui kaalikat saab ikka pidada võrdlemisi magusaks köögiviljaks, mida on hõlbus erinevatesse toitudesse lisada, siis naeris on jäänud selle varju. Maitseomadustelt on sellega toimetamine keerulisem, mõned sordid on koorimata kujul üsna mõrkja maitsega. Meie talu maadel kasvab siiski naeris hulga paremini kui kaalikas,» räägib Katrin Pärn.
Hoidisemeistri lemmikud on lehtkapsas ja suvikõrvits
Kai Põldvee-Mürk
Hoidisemeister, raamatu «Hoidistaja aastaring» autor ja Facebooki-lehe «Kodused hoidised» looja
Kui rääkida viimaste aastate aiapidamiskogemusest, siis suvikõrvits on endiselt minu suurim lemmik. Selle vilja kasutusala on suur ja lai, alates lihtsalt panni peal praadimisest, hakkliha-juustutäidisega ahjuplaadile panekust ja lõpetades väga-väga erinevate hoidiste tegemisvõimalusega.
Suvikõrvitsa kõrval on paljude eestlaste uus soosik lehtkapsas ehk kale. Suure klorofüllisisalduse ja muude kasulike omaduste kõrval pakub see peenras ka silmailu. Lisan seda suppidesse ja ahjuroogadesse, rohelistesse smuutidesse ja teen ahjus kalekrõpse. Ületalve säilitada on seda samuti väga lihtne – kuna kale talub kuni 20 miinuskraadi, saame seda talvel peenralt korjata või säilitada sügavkülmas.