Piimakarja ja sigade vähenemisele on Eestis piir pandud

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laatre Piim laut Valgamaal
Laatre Piim laut Valgamaal Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Piimalehmade ja sigade arvu vähenemine on peatunud ning piima-, sea- ja veiseliha kokkuostuhind on kõrgem kui eelmise aasta samal perioodil, selgub maaeluministeeriumis koostatud põllumajandussektori 2017. esimese poolaasta ülevaatest.

«Olukord piimaturul on hakanud paranema ja piima, sea- ning veiseliha kokkuostuhinnad tõusma,» ütles maaeluminister Tarmo Tamm. «Samuti on piimalehmade produktiivsus lehma kohta Eestis esimesel poolaastal kõrgeim kui kunagi varem,» lisas ta.

Tamme sõnul annab piima kokkuostuhinna kasv lootust, et madalseis on läbi. Piima kokkuostuhind oli esimesel poolaastal 318 eurot tonni kohta, mis on 44 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal samal perioodil.

Veiseliha kokkuostuhind oli kuus protsenti ning sealiha kokkuostuhind 15 protsenti kõrgem. Lamba- ja kitseliha kokkuostuhind viis protsenti madalam.

Piima toodeti esimesel poolaastal 395 000 tonni, mis on vaid protsent vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Kuue kuuga toodeti lehma kohta 4575 kilo piima.

Kui piimalehmade arv oli viimastel aastatel langustrendis, siis selle aasta esimesel poolaastal on see tasakaalustunud. Samuti on peatunud sigade arvu vähenemine ning selle aasta teise kvartali lõpus oli sigu 2,4 protsenti enam kui aasta tagasi.

Selle aasta 30. juuni seisuga oli statistikaameti andmetel Eestis 257 200 veist (sh 86 400 piimalehma), 287 300 siga, 104 900 lammast ja kitse ning 2 094 800 lindu.

Statistikaameti esialgsete andmete põhjal oli 2017. aasta teravilja kasvupinna suuruseks 330 700 ha, mis on kuus protsenti väiksem kui eelmisel aastal. «Selle aasta kevade ilm sobis teraviljadele ning põllul kasvas väga hea saak,» lisas Tamm.

2017. aastal makstakse viit pindalapõhist ja ühte loomapõhist otsetoetust. Lisaks makstakse alates sellest aastast üleminekutoetusi ‒ kahte pindalapõhist ja viit loomapõhist.

Otsetoetuste eelarve selleks aastaks on kokku 123,7 miljonit eurot, mis on 9,1 miljonit eurot enam kui 2016. aastal. Üleminekutoetuste eelarve on 19,28 miljonit eurot.

Loe lähemalt põllumajandussektori 2017. esimese poolaasta ülevaatest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles