Teadmine, et mets on koht, kust inimene leiab lõputu hulga tervendavaid taimi, levib Eestis üha rohkem. Kaasa aitavad kõiksugused kirjutised ja õppepäevad. Eestis on olemas ka ettevõtjad, kes metsa ravimtaimi kokku ostavad.
Raiesmik võib metsaomanikule lisatulu tuua
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitu taimetoodete valmistajat märgib, et metsa ravimtaimede korjajat, kellega kaupa teha, ei ole siiski kerge leida. Oleme oma metsariigis jõudnud imeliku olukorrani, kus loodustooted on moes ja mets üha armsam, kuid paralleelselt kasvab nende eestlaste hulk, kes enam metsa minna ei julge. Metsas on puuk, karu, uss ja need teised „hirmsad asjad”.
Tonnide viisi ravimtaimi
Taimede kogumise huvi iseenesest on üleval. Näiteks internetifoorumitest küsitakse sageli: kas keegi Eestis ravimtaimi kokku ostab? Meenutatakse, et nõukogude ajal tegid seda apteegid. Nüüd apteegid enam kokkuostu ei korralda, vaid see on läinud üle suurematele taimede ja taimesegude müüjatele, ka muude loodustoodete tootjaile.
Ajakirjas Eesti Rohuteadlane ilmus hiljuti ülevaade, kust saab üle pika aja vähemalt osaliselt andmeid, kui palju Eesti turul kodumaiseid ravimtaimetooteid liigub. Kirjutis nende turustamisest 2015. aastal haarab paraku vaid neid droogide käitlejaid, kel on terviseameti luba, et oma toodangut ka apteekides turustada. Neid ettevõtteid on Eestis praegu seitse (andmeid saadi kuuelt).
Ettevõtted turustasid 2015. aastal apteekide kaudu 14 tonni kas kasvatatud või loodusest pärit ravimtaimi, metsataimi pole eraldi välja toodud. Koguseliselt oli kõige rohkem linaseemneid (3,2 t) ja teekummeli õisikuid (1,6 t), järgnesid umbes poole tonniga kibuvitsamarjad, köömned, islandi käokõrv, must pässik (kasekäsn), piparmündilehed ja saialilleõisikud. Kümne enimturustatud ravimtaime hulgas olid veel leesikalehed ja -võrsed (0,4 t) ja naistepunaürt (0,3 t). Kokku turustati rohkem kui 80 eri ravimtaime.
Kirjutise autorid märgivad, et seitsme droogide käitleja (OÜ Elujõud, OÜ Kubja Ürt, MK Loodusravi OÜ, Raivo Küti ettevõte Loodusravi, Uuskaubi talu, OÜ Vadi Gild, OÜ Valentina Droog) kõrval tegutseb Eestis veel hulk teisi ettevõtjaid, kes valmistavad taimetooteid (nt teesegud, millele ei tohi peale kirjutada raviotstarvet) ja turustavad neid toidu- või looduspoodides või turgudel. Kui arvestada hulka nii nemad kui ka see taimekogus, mida inimesed oma tarbeks on kasvatanud-korjanud, tuleb kasutatavate ravimtaimede maht aastas kaugelt üle 14 tonni ja lisandub ka importkaup.
Kirjutise juures olevast tabelist leiab metsaga seotult veel, et 2015. aastal turustati apteekide kaudu 362 kilo leesikalehti või -võrseid, 284 kilo pajulilleürti, 266 kilo pärnaõisi, 137 kilo kaselehti ja 129 kilo tammekoort.
Kogujaist on puudus
Osal droogide käitlejatest on taimekorjajatega kokkulepped juba olemas, kuid osa neist vajab lisakoguseid. Üldine tingimus on, et enne võetaks tootjaga ühendust ja lepitaks kõik kokku: ka taimede kogumisaeg, nende hoidmise-transportimise tingimused ja seegi, kuidas just üht või teist taimeosa võtta, on tähtsad.
Kristian Sander Kubja ürditalust rõhutab, et päris ühe kilo kaupa ei tasu taimi pakkuda, kogused peaksid olema suuremad. Kubja ürditalu toodab taimedest oma tooteid, kuid osa taimekogusest müüakse edasi teistele töötlejatele.
MK Loodusravi OÜ juht Margo Kütt ütleb, et tema ettevõte otsib pidevalt juurde inimesi, kes aitaksid metsast ravimtaimi korjata ‒ ise kõike ei jõua. Mida näiteks vaja oleks? „Islandi käokõrv, leesikas, must pässik, kaselehed, männikasvud,” loetleb Kütt ja lisab, et pakkuda võib tegelikult kõike.
Ravimtaimede kogumine on tema sõnutsi tegevusvaldkond, mis metsaomanikule võib alguses raske tunduda, kui ei tunne taimi ära või pole korjamiskogemust. „Kui sisse elada ja harjuda, võib see kujuneda arvestatavaks tegevuseks,” ütleb Kütt.
Uutest koostööpartneritest oleks huvitatud näiteks ka RemedyWay OÜ. Firma müügi- ja turundusjuht Nelly Vahtramaa räägib, et päevakorral on tootmise laiendamine, üks uus salv, mille komponentideks on mee- ja ravimtaimed, ning vajaminevate taimekoguste maht kasvab.
Meedia mõjub
„Kundede tahtmised erinevad – kes tahab odavamat, kes kvaliteetsemat taime. Aga uus nähtus on, et kui on tegu kvaliteetse ja õigel ajal korjatud vähelevinud taimega, ollakse ostmisest huvitatud ka siis, kui see on kallim,” märgib Kristian Sander. Mis need vähelevinud taimed on? Näiteks on küsitud soo kassiurba, soopihla, kikkaputke, ubalehte ...
Mitu droogide käitlejat räägib, et nõudlus turul on otseselt seotud meediaga. Sirje Aiaots Uuskaubi talust toob näiteks, et kevadtalvel, kui ajakirjas Mida Arstid Sulle Ei Räägi kirjutati, nagu oleks võilillejuurest abi ka meeste eesnäärmehädade puhul, tekkis nõudlusebuum. „Meil oli selleks ajaks võilillejuur otsa saanud. Aga nüüd, kui seda jälle pakume, on ajakirjajutu peale tekkinud huvi vaibunud,” räägib Aiaots.
„Kui keegi rahvaravitseja kirjutab ubalehest, siis kõik tahavad ubalehte, kui naadist, siis naati,” kinnitab seose olemasolu Kristian Sander. „Ettevõtted aga tellivad trende, hetkel teemaailmas olevaid trende. Kui kuskilt tuleb info, et selles ja selles taimes on midagi head, vitamiine jne, siis soovitakse just seda taime ka oma tootesse.”
Sander lisab, et sageli ei lähtuta kauba reaalsest ainete sisaldusest. Näiteks on praegu moes goji-marjad (harilik taralõng), mis vitamiinisisalduse poolest jäävad meie oma metsamarjadele alla.
Rikkad raiesmikud
Muude metsakoosluste kõrval on ravimtaimede mõttes erilised alad raiesmikud. „Õnnelikud võivad olla metsaomanikud, kellel on raiesmikud, imelised taimelavad, mis igal aastal täienevad mõne uue liigiga,” on näiteks öelnud metsaomanik ja taimeravitundja Riita Belouštšenko.
Raiesmik on paik, kus muutunud valgusolude tõttu hakkab kasvama mitmekesine taimestik. Mis just, oleneb kasvukohast ja kooslus aastatega muutub. Katseks üle vaadatud raiesmikel oli see hästi näha: värskelt raiutud kuusiku kohal taimestik alles alustas kasvu, kuid juba oli näha kändude vahel metsmaasikaid. Ravimtaimedest hakkas langi servas ka käbihein silma. Üle kolme aasta tagune raiesmik näitas rikkalikku taimevalikut, kus peale metsmaasika, vaarika ja kõiksuguste rahvaravis tähtsate põõsaste olid näiteks kortsleht, koldrohi, nurmenukk, mailane, angerpist, angervaks, madarad, pune jne.
Poolnaljatamisi öeldu peale, et metsaomanikud saaksid Eesti ühiskonnas vaenatud raiesmikke oma huvides ära kasutada, sealt taimi korjata ja müüa, ütleb MK Loodusravi OÜ juht Margo Kütt täiesti tõsiselt, et tegelikult seda tulekski teha.
Botaanik Ulve Pihlik, kellelt pärineb keskkonnaagentuuri kodulehel olev ravimtaimede ülevaade, näeb ohtu selles, et meil keegi loodusest varutavate ravimtaimekoguste üle arvet ei pea – on võimalus, et korjatakse üle ja tehakse taimekooslustele liiga. Kuid raiesmik on paik, kuhu kohe kasvavad puuliigid peale ja nagunii rohurinde kooslus jälle muutub ...
Kui tasuvaks metsataimede ja muude tervist toovate metsasaaduste kogumine võiks kujuneda, sõltub nii paljudest tahkudest, et seda täpselt öelda ei saa. Jõudluse kohta tõi üks droogide käitleja näiteks, et kui üks inimene korjab neli-viis kilo pärnaõisi, on see väga hea näitaja. Üks 70aastane naine oli korjanud ühe talvega umbes 26 kilo pohlalehti (varteta, kuivas kaalus), mis on väga suur kogus.
Võrdluseks: tavaliselt on müügipakendites kuivatatud taimi 15–20 grammi (juured jms rohkem), nii et 26 kilo = 1300 pakki.
Kasutatud on Janne Sepa (ravimiamet) ja Ain Raali (TÜ farmaatsia instituut) kirjutist „Ravimtaimede turustamisest Eestis aastal 2015” (Eesti Rohuteadlane 1/2017) ning Ulve Pihliku ülevaadet „Ravimtaimed” (www.keskkonnaagentuur.ee)
Maksud Lätis ja meil
Läti tuttav ütleb, et neil metsa ravimtaimede teema päevakorral pole, kuid seente ja metsamarjade korjamine küll. Eraisikute puhul kehtib reegel, et nende metsasaaduste müüki kuni 3000 euroni aastas ettevõtlustuluks ei loeta ja see on maksuvaba.
Eestis on teisiti. Maksu- ja tolliamet:
• Kui eraisik (mitte FIE) saab tulu ravimtaimede müügist, siis peab ta selle tulu ise deklareerima ja maksma tulumaksu tuludeklaratsiooni alusel. (Näiteks, kui inimene korjab ja müüb metsikult kasvavaid ravimtaimi.)
Kui isik tegeleb püsivalt ravimtaimede kasvatamise ja müügiga ning see on ettevõtluseks, siis peab ta end registreerima äriregistris füüsilisest isikust ettevõtjana. Registreeritud ettevõtja võib ettevõtlustulust dokumentaalselt tõendatud kulud (seemned, istikud vms) maha arvata ning netotulu maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga.
• Ravimtaimede kokkuostja ei pea eraisikule makstavalt summalt tulumaksu kinni pidama, kuid ta peab vormistama selle kohta raamatupidamisliku dokumendi ning eraisiku identifitseerima, et seda väljamakset saaks lugeda kokkuostja tegevusega seotud kuluks. Eraisik saab küsida sellest dokumendist endale koopia, et tal oleks õige saadud summa tuludeklaratsiooni täitmise ajal meeles.