Nutirakendus asendab kalureile püügipäevikut (1)

Sirje Niitra
, Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ardi Truija

Aasta algusest saavad meie kutselised kalurid kasutada oma püügiandmete esitamiseks ja ka püügiloa saamiseks mobiilirakendust PERK (püügiandmete esitamise rakendus kaluritele), mis muudab nende elu lihtsamaks, võimaldades kokku hoida nii aega kui muid kulusid.

PERK on nutirakendus ehk äpp, mis võimaldab kutselistel ranna- ja sisevete kaluritel esitada kohustuslikud kalapüügiandmed digitaalselt läbi mobiiltelefoni või tahvelarvuti. Selle rakenduse kasutuselevõtuga astus Eesti digimaailma ka kalanduse valdkonnas. Nimelt on Eesti esimene riik Euroopas, mis sellist täisdigitaalse andmeedastamise lahendust kaluritele pakub.

Peale selle parandab elektrooniline andmete esitamine kutselistelt kaluritelt saadavate andmete kvaliteeti ja operatiivsust. Võrdluseks olgu toodud, et paberpäevikuid esitatakse aastas 25 000 ja neis toodud andmete töötlemine on ajamahukas – tuleb ette vigu, loetamatut käekirja, täitmata ridu jm. Rakendus on eesti-, inglis- ja venekeelne, selle loomist rahastati Euroopa merendus- ja kalandusfondi 2014–2020 vahenditest.

Teel nullbürokraatia poole

Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna nõunik Keno Kaasiksoo lausub, et PERK on üks osa kalanduse infosüsteemist ja oli viimane puuduv lüli nullbürokraatia projektist. Praegu on tema sõnul veel vaja üht-teist täiendada, aga koos juba töötavate ja veel loomisel teenustega saab kodanik igati mugava teenusteportfelli, mille abil riigiga suhelda. Elektrooniliselt saab täita kalapüügiloa avaldusi ja uuest aastast on plaanis välja anda elektroonilised kalapüügiloadki. PERKi funktsioonidega saab rannakalur esitada oma kohustuslikud püügiandmed riigile ja võtta kala arvele oma ettevõttesse. Esmakokkuostja saab tehingu teha nutiseadet kasutades sealsamas sadamas. Oluline on, et kõik andmed on kättesaadavad kutselise kalapüügi registrist, kust saab ülevaate ettevõtte püügistatistika kohta. 

„Kuna PERK on Euroopas esimene rakendus, millega rannakalurid saavad kohustuslikke andmeid esitada, siis puudusid ootused ja eesmärgid, kuid asjaosalistega rääkides tundus, et selline teenus on meil veel puudu. Oleme saanud arvestatava hulga kasutajaid, kellega koostöös saame teenust veel lihvida ja paremaks teha. Proovime kliendile tekitada  nähtamatute teenustena piisavalt lisandväärtust ja kindlasti luua sinna ka teenuseid, mis tekitaksid kaluritel soovi PERKi kasutada. Meil on väga hea start antud ja siit edasi saab asi ainult paremaks minna,” hindab Kaasiksoo.

Küsimusele, mis need nähtamatud teenused on, vastab ta, et tegu on teenustega, mis on juba olemas ja mida saaks nüüd integreerida PERKi. Näiteks kui varem tuli eelteade esitada keskkonnainspektsioonile telefoni teel, on nüüd võimalik teha seda PERKi kaudu, kusjuures kasutaja jaoks andmemaht ei suurenenud. Sama on kavas teha veekogule mineku ja tuleku teate edastamisega politsei- ja piirivalveametile. Andmete hulk ei suurene, lihtsalt riigiasutused kogusid seni paralleelselt andmeid, aga PERK jagab neid nüüd ise asutuste vahel, mistõttu  kodaniku jaoks läheb asi oluliselt lihtsamaks.

Kuna mujal Euroopas samalaadset teenust pole, on Eesti siin pioneeriks. Juba on paljud liikmesriigid kõnealusest rakendusest huvitatud ja kui kõik plaanipäraselt läheb, saab seda tulevikus teistega jagada läbi FOCUS-süsteemi (Fisheries Open sourCe commUnity Solutions). Eesti sellealastest tegemistest on kirjutanud juba ka Euroopa suurim kalandust propageeriv ajakiri Eurofish.

Teeb kaluri elu lihtsamaks

Pärnu kalur Tarmo Luks, kes peab seda ameti juba neljandat põlve, kasutab uut teenust tänavu veebruarist. „Kui varem pidi paberkandjal püügipäevik mul kogu aeg kaasas olema ja sinna tuli pastakaga pidevalt märkmeid teha – mis merel üsna ebamugav oli –, siis nüüd piisab vaid laetud akuga nutitelefonist,” räägib ta.

Lisaks tuli iga kuu arvutada püütud kala koguseid, panna kirja püügipäevad ja esitada aruandeid eri ametkondadele, nüüd teeb selle töö PERK ära. Iga-aastase püügiloa hankimiseks pole samuti vaja enam ametnike uksi kulutada, sedagi saab teha mugavalt nutirakenduse kaudu ja püügiluba tuleb otse telefoni.

Luksi meelest teeb see kalurite muidu üsna raske elu oluliselt lihtsamaks ja säästab nende püügiajal niigi nappi aega. Need, kes PERKi kasutavad, on tema teada kõik rahul. Eriti palju aega säästavad kaugemate paikade, näiteks saarte kalurid, kes varem pidid iga kuu kaugel linnas asju ajamas käima.

Seda, et mõni vanem kalur nutiseadme kasutamisega hakkama ei saa, Luks ei karda, sest kalurid on reeglina õpihimulised ja midagi üleliia keerulist uues süsteemis tema hinnangul ei ole. „Eks ta algul pisut harjutamist taha, mul ka algul tuli mõni viga sisse ja tuli uuesti teha,” lisab ta.

Luks avaldab lootust, et ametnikudki uut rakendust usinalt kasutama hakkavad, mitte aga nii, nagu juhtus temaga hiljaaegu ühe toetuse avalduse esitamisel, kui riigiamet püügiandmeid ikka tema käest eraldi küsis, ehkki need olid PERKi süsteemis kõik avalikult kättesaadavad.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles