Pajumäe talumeierei kolib lüpsja eluruumidest välja

Teet Roosaar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pajumäe talu noorperemees Viljar Veidenberg koos poja Reevo ja naise Kadriga.
Pajumäe talu noorperemees Viljar Veidenberg koos poja Reevo ja naise Kadriga. Foto: Teet Roosaar

Pajumäe talu üles ehitanud Arvo Veidenbergi pilk peatub järjest sagedamini kolmeaastasel Reevol. Talu peab juba mitmendat aastat tema poeg Viljar, aga jaanipäeval 77aastaseks saav mees tahaks teada, mis lapselapsest saab.

"Olen eluaeg tahtnud nõunikuks saada, et ei vastutaks millegi eest. Nüüd on see aeg käes. Ka teine unistus, talu moodne meierei, hakkab kohe täituma," räägib Arvo.

Meierei ehitamiseks uue laenu võtmine on pere jaoks risk. Mitte just ülemäära suur, sest talul läheb hästi ja kaua sa lüpsja eluruumideks mõeldud vana meierei ruume ikka kõpitsed, aga raha tuleb ju tagasi maksta.

Arvo mäletab, kuidas 1998. aastal valmis neil uus laut ja siis tuli vene kriis. Piima hind langes kahe kuuga 3,60 kroonilt 1,10 kroonile liiter. Sellise kokkuostuhinnaga polnud võimalik laenu tasuda ning tuli hakata jogurtit, kohupiima ja teisi mahetooteid valmistama.

Tänu mõistusele ja visale tööle pääses talu haamri alla minemisest. Plastämbritega töökohtadesse mahetoodete viimisest kujunes edulugu ja nüüd leiab Pajumäe tooteid igast puhast ja naturaalset kaupa au sees pidavast müügikohast.

Vana meierei ei suuda üha kasvavat nõudlust rahuldada. Ööpäevas jõutakse seal töödelda kuni 1500 liitrit, aga talu 80 lehma annavad 2000. Kui karja suurendada, jääks toorpiima üha enam järele, selle kokkuostjatele müümine pole mõistlik.

Viljar otsustas meierei ehitamiseks PRIAlt toetust küsida. Investeerimine väljapoole Harjumaad, mahetoodang ja Eestis ainsana võiõli ehk ghee tootmine andsid lisapunkte ja nii otsustas PRIA ehitust toetada 45 protsendiga selle maksumusest.

Uus meierei, millele eelmisel nädalal nurgakivi pandi, maksab 1,1 miljonit eurot. Sellest üle poole tuleb talul tasuda endal, kuid õnneks on Maaelu Edendamise Sihtasutuse 15 aastase laenu tingimused soodsad: viis aastat maksepuhkust ja intress neli protsenti. PRIA toetuse kättesaamiseni aitab ehitusega seotud makseid teha Swedbanki laen.

Uue meierei töötlemismahuks on Viljar planeerinud 3000 liitrit ööpäevas. Selleni ei pea jõudma kohe ja viieaastane maksepuhkus annab hingetõmbeaega, ent varuga tuleb ikka arvestada.

Noorperemees sooviks millalgi hakata karja suurendama, et lüpsimaht ja töötlemisvõimsus tasakaalus oleks. Kui vaja, võiks ju ka teistelt piima juurde osta, aga seda ta hästi ei tahaks.

Uue meierei tehnilise projekti tegid maaülikooli teadurid Vilma Tatar ja Hannes Mooste, kes planeerisid kõik alates ruumidest kuni inventarini välja. Seadmed on automatiseeritud, soojendamine hakkab toimuma kuuma auru ja jahutamine jääga, suvist energiat koguvad päikesepaneelid.

Piima töötlemise põhimõtted jäävad küll samaks, kuid kiire jahutamine ja parem pesusüsteem aitavad tooteid veelgi kvaliteetsemaks muuta. Uus meierei on lüpsiplatsist teisel pool teed ja piim jõuab sinna tee alla kaevatavate torude kaudu.

Uues majas peaks ruumi jätkuma ka juustu laagerdamiseks, mis praegu vanas keldris küpsevad. "Kelder annaks võimaluse hallitusjuustu toota. Juustu suhtes tahaks edasi mõelda, teha seda kas hallituse, erineva kooriku või aukudega," ütleb Viljar.

Ratsionaalselt, kuid uuenduslikult on Pajumäe talu varemgi toimetanud. Nende tehtud on näiteks Eesti esimene külmlaut. "Tol ajal teati, et lüpsikari peab olema soojas. Algul käisid noored uut lauta vaatamas, mõne päeva pärast tulid koos vanematega - kuidas see loom seal toime tuleb. Kuni 25 külmakraadiga pole mingit probleemi, isegi 30 külmakraadi taluvad lehmad paremini kui 30 soojakraadi," kõneleb Arvo.

Meierei nurgakivi panemisele kogunenud külalised kiitsid talu, mille ajalugu on nagu Eesti rahval oma tõusude ja mõõnadega. "Tundub, et selline elulaad käibki eestlaste elu juurde. Peame kõvasti tööd tegema, et elu sees hoida ja lapsi kasvatada," ütles kauaaegne talupidajate keskliidu tegevjuht Kaul Nurm, kes nimetas end Pajumäe talu karjaseks.

Kiidusõnadega polnud kitsi ka vanaperemees Arvo, kes tänas kauaaegseid talutöötajaid Sirje Luike ja Elli Merdikest, raskel ajal raha laenanud arstist talupidajat Jaak Herodest, teadlasi ja paljusid teisi, kellele talu käekäik on korda läinud. Kohale olid tulnud Viljandi maavanem Erich Palm ja maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti, presidendi kantselei peakoka abi Tiina Vassilkova tunnustas Pajumäe talu toodete ehedat maitset.

Nurgakivi kapslisse pandud talutoodete ja klientide nimekirja, Postimehe, Sakala ja muude asjade kõrval leidis koha isegi üks viiekümneeurone. "See ehitus on meile tõesti väga oluline," ei väsinud Arvo rõhutamast.

Kapsli libistasid auku taluperemees Viljar ja tema poeg Reevo. Kuigi Arvo teab, et talupidamine ei saa olla kohustus, oleks tema süda rahul, kui lisaks pojale mõni lastelastestki tema elutööd jätkaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles