Seakatku Eesti farmidesse jõudmise põhjused on lõpuks teada

Kaubi OÜ peremees Rain Puhk pildistas oma 9000-pealise farmi põrsaid seakatku tõttu toimunud hukkamisele eelnenud õhtul veel viimast korda. Foto: Rain Puhk

Seakatk võib kõige tõenäolisemalt jõuda farmi saastunud sööda kasutamise ja loomapidajate eksimuste tõttu bioohutusmeetmete rakendamisel, selgub Eesti Maaülikooli ning Veterinaar- ja Toiduameti koostöös läbiviidud epidemioloogilisest uuringust Eesti seafarmides 2015. aastal toimunud taudipuhangute põhjuste kohta.

2015. aasta suvel ja sügisel läbiviidud epidemioloogiline uuring näitas, et 18 seakatku puhangust Eesti koduseafarmides 11 olid tõenäoliselt tingitud eksimustest bioohutusreeglite täitmisel, 6 haigustekitajaga saastunud allapanu või sööda kasutamisest ning ühel juhul võib haiguspuhangut seostada saastunud haljassööda kasutamisega.

«Bioturvalisuse nõuete vastu eksimisel on haigustekitaja tõenäoliselt sattunud farmi töötaja jalanõude, rõivaste või laudainventariga,» ütles Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop.

Enamik puhanguid koduseafarmides (v.a üks Jõgevamaal) toimusid metssigade taudistunud aladel ning taudipuhangute arv koduseakarjades maakonniti on tugevas seoses tuvastatud haigusjuhtude arvuga metssigade hulgas. «See näitab, et viiruse suur kontsentratsioon looduses on otseseks ohuks lähedalasuvatele seafarmidele ning väiksemgi hooletus nõuete järgimisel võib põhjustada nakkuse jõudmise farmi,» ütles Viltrop.

Viltropi sõnul on kodusigade nakatumise oht kõige suurem suvekuudel, mil metssead on rohkem liikvel ja ka inimtegevus aktiivsem metssigade liikumisteedel. «Kui palju puhanguid võib eeloleval suvel ees oodata, sõltub eelkõige sellest, kui hästi suudavad seakasvatajad kehtestatud bioturvalisuse nõuetest kinni pidada. See on ainus võimalus vähendada nakatumise tõenäosust,» lisas Viltrop.

Eesti Maaülikooli teadlaste hinnangul on viiruse ülekandumise peamised riskiallikad:

• ladustamisel, jahvatamisel või segamisel saastunud sööt;
• otseselt saastunud haljassööt ja allapanu;
• jalanõud, rõivad või laudainventar;
• farmi territooriumile ja/või lauta sisenevad  veokid;
• teised loomad (muud põllumajandusloomad väikemajapidamises, lemmikloomad).

Eesti Maaülikooli teadlased küsitlesid uuringu läbiviimise käigus taudikoldes tegutsenud veterinaarjärelevalveametnikke, farmide loomaarste ja loomapidajaid. Iga taudikolde puhul püüti taastada puhanguga seotud sündmuste ajaline kulg.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda hinnangul näitab uuring, et oht seakatkuga seotud riskide realiseerumiseks on nii väikemajapidamiste kui suurte tootmisfarmide puhul. «Senistest puhangutest võib järeldada, et suuremates farmides on tõenäolisem sigade nakatumine saastunud söödaga, väikepidajate puhul on peamiseks riskiks inimtegevusest tulenev viiruse ülekandumine,» ütles Kalda. «Mõlemal juhul aitab seakatku farmi jõudmist vältida vaid kõikide kehtestatud bioohutusnõuete hoolas järgimine.»