Aprillis otsustas Euroopa Liit toetada Ukrainat muuhulgas ühepoolsete kaubandussoodustustega. Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Kalle Nõlvak kirjutab Maablogis, kuidas see Eesti põllumeest mõjutab.
Euroopa Liidu toetus võib tuua Eestisse hulganisti Ukraina toidukaupu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ukrainas toodetakse keskmiselt 20 miljonit tonni nisu (3% maailma toodangust), 30 miljonit tonni maisi (üle 3% maailma toodangust) ja 7,3 miljonit tonni otra (üle 5% globaalsest toodangust) aastas.
Tänavu suvega lõppeva teravilja-aasta ekspordiprognoos on 30 miljonit tonni teravilja ja vähemalt praegu arvatakse, et Ukraina suudab kõik kohustused täita. Ajalooline nimetamine «Euroopa leivakorviks» on seega kahtlemata õigustatud.
Põllumajandusministeeriumi analüüsi kohaselt pole Ukrainale antud kaubandussoodustustest vähemalt Eesti teraviljatootjaile suuremat mõju oodata, kuna Eestile oluliste teraviljade sissevedu ELi on piiratud kvoodiga. See tähendab, et tollitariifidest vabastamine kehtib üksnes piiratud koguse ulatuses.
Samuti on piiratud ettevõtete ring, kes nendele lihtsustatud reeglitele ligi pääsevad – importida saavad vaid ELi ettevõtted, kel on varasem kolmandatest riikidest importimise kogemus. Seega kokkuvõttes Ukraina kaupade sissevedu Euroopa Liitu kindlasti kasvab, aga märkimisväärset mõju Eesti põllumeestele ei tohiks tulla.
Lühiajalist mõju võime näha toidukaupade sisseveos. Prognoositav mõju on suurem eelkõige puuviljade, marjade, mahlade ja mooside osas, tugevalt võib kasvada ka maiustuste import. Lisaks on võimalik näiteks ketšupite ja kastmete, köögiviljakonservide ning juustu impordi kasv.
Teravilja osas on potentsiaali näiteks Ukraina pastal ja müslil, kuna mitmed teraviljatooted on lühiajaliselt saanud kuni täieliku maksuvabastuse. Ukraina pagaritööstus moodustab aga hinnanguliselt umbes 15 protsenti sealsest toidutööstusest ja sel on oluline osa riigi majanduses.
Eesti ja Ukraina vahelises kaubanduses on viimastel aastatel Eestisse toodud peamiselt maisiteri, viina, šokolaadi ja meloneid. Eesti toodangust on Ukrainasse müüdud peamiselt külmutatud kala, kalakonserve ja viina. Eesti eksport Ukrainasse oli 2013. aastal 17,5 mln eurot, ületades importi koguni 9,1 mln euroga.
Ukraina oli Eesti põllumajanduse ja kalanduse jaoks palju suurem eksporditurg enne meie liitumist ELiga – ajal, mil kehtis kahepoolne vabakaubandusleping. Tihedam koostöö Euroopa Liidu mütsi all aitab loodetavasti taastada varasemaid võimalusi. Teiselt poolt oleme tähtsustanud EL idapartnerluspoliitikat, millega püütakse kaasa aidata ühiskondlike ja majanduslike reformide läbiviimisele asjassepuutuvates riikides. Kultuuri, meelelaadi ja keele parem mõistmine lubab meil aidata Ukrainat ka kohandumisel EL ühise põllumajanduspoliitika nõuetega.