Miks poed nii palju välismaist muna müüvad? (3)
17. jaanuar 2019, 14:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poes on munakarpidel peal eestikeelsed kirjad, kuid peent täherida uurides selgub, et umbes kolmandik on sisse toodud Lätist, Leedust ja Poolast. Miks? Kohalikku muna lihtsalt ei jätku, eriti suur puudus on õrrekanamunadest.
Lõunanaabrite munad on tihtipeale märgatavalt odavamad Eesti munadest. Nii võibki ostja nõutult küsida, miks nemad suudavad odavamalt toota.
„Neil on ületootmine,” kostab selle peale DAVA Foods Estonia juht Vladimir Sapožnin. „Siia tehakse dumpingut (kauba eksport alla omahinna või koduhinnast odavamalt – toim). Kui vaadata Balticovo mune, siis need on meil isegi kuni 35 protsenti odavamad kui Läti jaekaubanduses. Seal nad hoiavad hinnataset, aga ülejäägiga teevad dumpingut.”
Oluline on seegi, et siia eksportivad lõunanaabritest tootjad on meie mõistes väga-väga suured tegijad, mitu korda suuremad meie suurtootjatest. „See annab eelise, aga vahel, kui Lätis või Leedus on ületootmine, siis müüakse odavamalt siia, et kaubast lahti saada,” seletab Linnu Talu ärijuht Jarno Hermet. „Võib-olla on ka tööjõukulu tõttu seal odavam toota.”
Lõuna-Eesti Talumuna OÜ juhatuse liige Tõnu Vetik teab, et Lätis maksab kohalik kanamuna kümme protsenti rohkem kui Eestis. „Lätis on Läti muna kallim kui Eestis Eesti muna,” sõnab ta.
Läti tootjad müüvad oma toodangut Eestisse odavamalt kui Lätis.
„Selles on oma loogika. Kui saad suure osa muna müügist hea hinna, aga jääb kätte ports mune, millega pead laveerima ja head hinda leidma, siis ongi kasulikum see natuke odavamalt siia ära müüa kui viia tööstustele, kus saab veel odavamat hinda,” seletab Vetik.
Muudatused letil
Kindlasti on ostjad märganud, et mullu toimus omajagu muudatusi selles, milliste tootjate mune meie poeletil pakutakse.
Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido tõdeb, et eelmisel aastal mõjutas kodumaise kanamuna tootmist kõige rohkem kahe munavabriku sulgemine. Samas on hind püsinud terve eelmise aasta stabiilsena isegi pärast seda, kui Sanlind oma tootmise sulges.
„Kuna meiegi ostsime tänaseks suletud farmidest mune, tuli meil leida uusi koostööpartnereid, et pakkuda klientidele võimalikult laia munavalikut,” seletab Miido.
Prismas on selle aasta algusest kõigis kauplustes müügilolevad munad Eesti päritolu. „Eelmisel aastal müüsime ka Soomest pärit õrrekanade mune, aga nüüdsest on seegi toode Eesti tootjalt,” ütleb ostuosakonna kategooriajuht Kaimo Niitaru. „Meile vajalikud tarnekogused on kaetud ja sealjuures on 20 protsenti Prismas müügilolevatest munadest koodidega 0-1-2 ehk osta saab nii mahemune, õrrekanade mune kui vabapidamise mune.”
Kuigi kaupluste valikus on esindatud kõik munaklassid, ostetakse põhiliselt siiski hinnalt kõige soodsamat ehk puurikanade mune. „Munade müügis on tähtsal kohal kampaaniad – kui mõni kanamuna tootja pakub oma toodangut meile tavapärasest soodsama hinnaga kampaaniaperioodiks müüa, siis reeglina seda kaupa ostetakse tavapärasest hulga rohkem,” märgib Miido.
Sama kinnitatakse Rimist: inimesed eelistavad selgelt veel kõige soodsamat muna.
Rimi toob Poolast
Rimi kõneisik Katrin Bats räägib, et neil märkimisväärseid muudatusi munatootjate seas mullu polnud. Sortimendis olid mahemunad (nr 0, Võnnult), õrrekanade munad (nr 2, Poolast) ja puurikanade munad (nr 3, Poolast), aga puudu on vabapidamisel kanade munad (nr 1).
Selle aasta algusest tulid Rimi sortimenti ka vabapidamisel kanade munad Poolast.
„Põhjenduseks Poola tootja kasuks peab ütlema, et kahjuks ei ole Eesti munatootjatelt võimalik praegu veel osta vajalikus mahus vabapidamisel kanade ega õrrekanade mune, seega tuleb leida lahendus piiri tagant,” seletab Bats. „Hea meelega müüks ka nr 1 ja 2 all kohalikku muna, aga Eestis pole tootjaid, kes suudaksid Rimile tagada piisavalt suurt kogust.”
Mitu Eesti kaubandusketti on teatanud, et aastast 2025 enam puurikanade mune nende lettidelt osta ei saa, seega peaksid kõik munatootjad lähiaastail õrrekanade pidamisele üle minema.
„Oleme selles osas paljude Eesti suuremate tootjatega rääkinud, aga suuremas mahus number 1 ja 2 tüüpi munade tootmine eeldaks kopsakat investeeringut. Isegi kui investeeringuks ollakse valmis, leidub teisigi takistusi, mis laienemist raskendavad,” räägib Bats.
Mäletame ju kõik veel mullu laineid löönud Lõuna-Eesti Talumuna OÜ soovi rajada suur õrrekanala Väimela külje alla, kuid kohalike vastuseisu tõttu jäi plaan katki.
Nõudlus kasvab
Vetik kinnitab, et nad pole loobunud õrrekanala ehitamise plaanist, sest nende munade nõudlus kasvab. „Kogu puurikanade teema ja õrrekanade soov on Eestis suhteliselt uus, aga see kahtlemata tuleb. Kogu Lääne-Euroopa on läinud üle õrrekanade munade peale. Skandinaavias on suured poeketid loomakaitsjate survel võtnud vastu otsuse, et nad ei müü puurikanade mune,” räägib ta.
Eestis tarbitakse aastas 300 miljonit muna, aga siin toodetakse 200 miljonit, neist umbes 85 protsenti on puurikanade munad. Nagu öeldud, peavad tootjad minema õrrekanade pidamise teed. See ei ole seadusest tulenev kohustus, aga kaubanduskettide survel tuleb seda teha, kui soovitakse oma kaupa seal müüa.
„Osa tootjaid on väiksemas mahus juba õrrekanadele üle läinud, aga meie tahame seda teha suuremalt ja asendada kogu puurikanapidamine õrrekanadega,” räägib Vetik. „Tahame seda teha nii kiiresti kui võimalik, paraku, nagu Väimela juhtum näitab, pole see lihtne.”
Linnu talus on nii puuri-, õrre- kui ka vabapidamise kanad ja Hermet tunnetab järjest kasvavat nõudlust õrrekanade munade järele. „Müüme kõik Eestis maha ja vahel pole nii palju pakkuda, kui küsitakse,” ütleb ta.
Õrrekanade pidamisele üleminek nõuab hiigelinvesteeringuid. Kümmekonna aasta eest pidid meie kanalad tegema suuri kulutusi, et minna üle vanadelt väikestelt puuridelt Euroopa Liidu nõuetele vastavatele puuridele.
„Need investeeringud pole end veel kaugeltki ära tasunud,” nendib Hermet. „Paraku sunnib elu juba üle minema õrre- ja vabapidamisega kanadele.”