Mulgid tegid oma putru uurides avastuse, et nõukogudeaegse defitsiidi tõttu on nende traditsioonilisse putru lipsanud tangude asemel kruubid.
Mulgid tegid oma putru uurides avastuse
20. september 2018, 06:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piret Leskova, kes Eesti Rahva Muuseumis Mulgi pudru ajalugu uuris, et uuendada vaimse kultuuripärandi sissekannet Mulgi pudru kohta, räägib, et esimese korraga leiti, et tegu on tõepoolest ikkagi mulkide pudruga. Ajalooliselt jääb Mulgi pudru sünd 19. sajandi esimesse veerandisse, mil mulgid hakkasid esimesena tangu ja vastselt talupõllule ilmunud kartulit koos pudruks keetma. Üle Eesti levis Mulgi pudru valmistamise ja söömise tava alles 19. sajandi viimasel veerandil.
Defitsiit tõi kruubid
Alles hiljem leidis Piret Leskova ebakõla, mis on näha nüüdisajalgi, kui retseptis on taas tangud, aga pudrupildil näha kruupe. Ta selgitab, et selle taga ongi aastakümnetega sissejuurdunud harjumus. Eesti Rahva Muuseumis materjale kogudes leidis ta sissekande, et nõukogudeaegse defitsiidi tõttu polnud tangu saada ja nii asendati need kruupidega.
„50 aastat on aeg, mil see muutus on toimunud, nii et me pole sellest arugi saanud,” sõnab ta. Ta rääkis hiljuti ühe vanema inimesega, kes väitis, et õige Mulgi puder on ikkagi kruupidega. Sedaviisi olnud teinud juba tema vanemad ja lapsepõlvest mäletas ta üksnes niisugust putru.
Kui sai uuritud, mis aega lapsepõlv jäi, oligi see 1950. aastatel. „See oli nõukogude aeg ja siis olid retseptid juba muudetud,” ütleb Leskova. Kui ta esiti kahtles, kas üks lause tangudefitsiidist on ikka kindel alus, sai ta tuge teadmisest, et ega keegi ju tol ajal avalikult väitnud, et on vaene aeg ja midagi pole saada.
„Tubli inimene, kes sellegi lause kirja pani. Muidu oleks jäänudki märkamata.”
Tõendusmaterjale võis tegelikult aimata veelgi. Uurija leidis antikvariaadist Nõukogude Eesti aegse kokaraamatu ja sellest retsepti, kus oli Mulgi kapsa retseptis tangu asemel odrakruup kirjutatud. „Ta kirjutas, kuidas põhja pannakse kapsad, nendele liha ja pestud kruubid ja valada peale vett nii, et tangud oleksid kaetud,” jutustab Leskova. „Retsepte tehti ümber ja puha, aga vana retseptipõhi oli pooleldi alles jäänud.”
Pudru jõud ja vägi
Kui uurida, mis vahe on üldse tangul ja kruubil, siis tänapäeval on enam levinud odrakruup. Kruup on siiski laiem mõiste, tähendades koorest puhtaks lihvitud tervet viljatera. Purustatud kruup on tang. Kruupe purustatakse tanguks, et need kiiremini pehmeneksid. Nii valmib tang näiteks ka maisist, nisust, odrast ja muust.
Siiski ei taha Piret Leskova öelda, et tangude asemel kruupidega Mulgi puder oleks kuidagi vale või poolik. Pigem räägib tõik aseainest just mulgipudru jõust ja väest. „Hoolimata sellest, et oli vaene aeg ja komponente polnud saada, lõi puder läbi,” sõnab uurija. Õigupoolest pole seesugune muutus toimunud pelgalt pudruga, vaid kapsagagi on sama lugu: tänapäeval tehakse kruupidega, aga vanasti ikka tangudega.
Siiski oli tal hea meel tõdeda, et praegused retseptid kirjutavad vanade eestiaegsete järgi koostisosaks ikkagi tangud, olenemata sellest, et rahvateadmise järgi pannakse vanemate jälgedes pudru sisse ka kruupe.