/nginx/o/2018/03/15/7687191t1h4010.jpg)
Eestis on praegu üle viiendiku põllumaast mahepõllumajanduslik ja aasta alguse seisuga ametlikult tegutsemas 1888 mahetootjat. Igal aastal suureneb Eestis mahepõllumajandusmaa pindala keskmiselt 8 protsenti ja mahetootjate arv 7,5 protsenti.
Tootja: Mahepõllul keeb elu, tavapõllul valitseb surmavaikus
15. märts 2018, 08:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Renno Nurmelal oli varem kaks põllumajandusettevõtet: üks tava- ja teine mahetootmine. „2015. aastal ostsin 1800 tonni väetist, 2016. aastal 1188 tonni väetist ning taimekaitset mõlemal aastal 31 000 kilogrammi, nüüd ma neid enam ei osta,” ütleb täielikult mahetootmisele üle läinud ettevõtja.
Nurmela sõnutsi sündis otsus vaid mahetootmisega tegeleda 2015. aastal, mil ta taimekaitsetöötaja segas kogemata kokku vale lahuse ja pritsis sellega rapsitaimi ning kolmel ümbruskonna mesinikul surid mesilased ära.
„Ma olen täiskasvanud mees, aga ütlen ausalt, et kui sellest teada sain, siis nutsin,” tunnistab Nurmela. „Andsin siis endale lubaduse, et lõpetan tavatootmise ära. Nägin ju ise ka, kui palju oma tegevusega keskkonda rikun.”
Nüüd on mehel endal 26 mesilastaru. „See eesmärk mahetootjail ongi, et oleks puhas keskkond, et ei tapaks putukaid,” ütleb ta. „Kui on kõrvuti mahe- ja tavatootja põld, siis mahepõllul on mutimullahunnikud ja elu keeb, aga tavapõllul valitseb surmavaikus. Nägin seda oma põldude pealt ka.”
Nõudlus mahevilja järele on suur ja järjest suuremaks läheb. „Ma näen küll, et ei tasu mahetootjat kägistada, vaid mahevaldkonda toetada, raha juurde anda, et mahepindalad veelgi suureneksid,” räägib Nurmela.