Metsalangetustraktorite ehk harvesteride ja metsaveotraktorite ehk forvarderide turg kõigub Eestis 30–60 masina vahel aastas.
Metsamasinate tootlikkus ületab hinnatõusu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Masinad on väga kallid, aga ühikute arv suhteliselt väike, mistõttu käib võistlus, vahel ka võitlus, sisuliselt iga tehingu nimel,” kinnitab aktsiaseltsi Intrac Eesti metsatehnika müügijuht Tauri Kakko. „Peaaegu iga tehing sisaldab ka vana masina tagasiostu ja kuna oleme arenenud valdavalt uusi masinaid kasutavaks turuks ja uusi metsafirmasid kasvab peale vähe, siis kõigile vanadele masinatele on Eestis võimatu ostjat leida,” tunnistab ta. Nii võib alguses kasumlikuna näivast tehingust väga lihtsalt kujuneda hoopis kahjumlik.
Raske ja kalli metsatehnika müügis valitsevad Tauri Kakko kinnitusel Eesti turgu kaks liidrit. „Meie müüdav John Deere ja Konekesko esindatav Ponsse jagavad kaks kolmandikku turust. Kolmas tugev tegija on läbi aastate olnud Komatsu Forest ehk endine Valmet, mille turuosa on 10–20 protsenti. Ülejäänu jagavad viis väiksemat ettevõtet, kusjuures nendest üks tublimaid on Eesti oma tootja Metsis.”
Võimsate metsamasinate müük sõltub sellest, kuidas läheb metsafirmadel. Nende edukus oleneb omakorda maailmaturu hindadest, ilmast, poliitika tõmbetuultest ja oma roll on RMK suurte hangete aastakäikudel. Kui ostuplaan on küpsemas, hakatakse vaatama metsatraktorite hindu, tasemel hooldust jms. „Kliendi jaoks on kogu pakett tähtis, kuid lõppotsuse tegemisel võivad saada määravaks mitmed, vahel ootamatudki tegurid, suhted ja isegi emotsioonid,” selgitab Kakko.
Eelistatakse tipptaset
Üldjuhul metsamasinad liisitakse, isegi vanu ja odavaid ostetakse harva välja, kuid on ka juhtunud, et uus masin makstakse kohe kinni. Eesti metsafirmade eelistuste kohta ütleb Kakko, et kuna meil sajab palju vihma ja talved on pehmed, peavad masinad püsima hästi maapinnal, aga hädaolukorras läbi pinnase tulema ja veomaad on meil üsna pikad. „Seetõttu lähevad paremini kaubaks keskklassi või suured masinad, mis on laiade rehvide ja roomikutega. Ettevõtete eesmärk on teenida kasumit, kuigi metsakasvatuses ja -harvenduses on see pikaajaline protsess, ning kõik otsivad Eesti tingimuste ja oma firma eripäradega kõige paremini sobivaid lahendusi. Seepärast ongi tänapäeval ostetavate masinate varustus maailma tipptasemel. Isegi arvestades Eesti väiksust ja teisi eripärasid, oleme meiegi tehaste tootearenduste suunajad.”
Areng on kiire selleski valdkonnas. „Puhttehniliste lahenduste kõrval on ajakohased metsamasinad varustatud arvutitega, suuremad tootjad suudavad diagnostikat teha kaugseire abil ja kliendi käsutuses on mobiilsed sidelahendused. Robotiseerimine on üha enam jõudmas metsamasinateni. Näiteks metsamasinate tootjatest esimesena on John Deere varustanud oma metsaveotraktorid intelligentse tõstuki juhtsüsteemiga (IBC– intelligent boom control), mis muudab tõstukiga töötamise hulga lihtsamaks ja täpsemaks, operaatori iga käsklusega tehakse kaks liigutust loogilises sünkroonis sujuvalt kaasa. Tehnika täiustumine on masinate hindu pidevalt tasapisi kasvatanud, kuid nende tootlikkus on kasvanud hindadest kiiremini. Kliendid võtavad efektiivsust kasvatavad lahendused hästi vastu. Peaaegu kõigile masinatele, mille varustuses võimalik, oleme niipea, kui see saadavale tuli, müünud juurde intelligentse tõstuki juhtimise süsteemi. Operaatorid, kes sellega harjuvad, ei taha enam ilma töötada. Nüüdsest on IBC saadaval ka John Deere’i metsalangetustraktoritel.”
Kuigi Intrac Eesti müüb enamasti enda poolt sisse ostetud masinaid, aitab firma aeg-ajalt klientidel masinaid Eestisse tuua teisteltki turgudelt ja kui uue masina ostusoovi ei ole, võtab kasutatud masina komisjonimüüki. „Kasutatud masinate turu kohta täpset infot ei ole, aga siin on meie turuosa kindlasti väiksem, sest kliendid ostavad ka otse üksteiselt ning turul tegutseb mitu vahendajat ja kasutatud tehnikale pühendunud ettevõtet,” kommenteerib Kakko.
Kui metsandussektori edukuse mõõdupuuks võtta metsamasinate müük, võib Kakko hinnangul praegust seisu heaks hinnata, müüdud ühikute arv on parimate aastate tasemel. Sama kehtib Intrac Eesti pakutavate Bracke metsauuendusmasinate, Bruksi ja Jenseni hakkurite ja kogu firma pakutava professionaalse metsatehnika valiku kohta. „Viimasel ajal levinud metsandusteemaliste uitarvamuste asemel soovitan inimestel rohkem süveneda ja alles seejärel mõtestatult ennast väljendada ja tegutseda. Mitte millestki midagi veel teha ei osata ja seega peame paratamatult oma ressursse, eriti taastuvaid, kasutama. Seda muidugi võimalikult mõistlikult ja säästlikult, aga selline on Eesti metsandus üldjoontes juba praegu. Kindlasti saab paremini, ka looduskaitse mõttes, aga seda tuleb teha sisukalt arutledes, mitte emotsioonidest lähtuvalt,” on Tauri Kakko veendunud.
Lihtsamate toodete konkurentsist
Väiksematel metsaomanikel pole eelpool jutuks olnud suuri metsatraktoreid sageli vaja, nemad saavad oma tööd tehtud lihtsamalt ja odavamalt. On firmasid, mille tootevalik ongi suunatud väikesele metsaomanikule. Näiteks aktsiaselts Sami tootevalikust kuuluvad metsavaldkonda puu- ja palgihaaratsid, vintsid ja puulõhkujad, kusjuures enamik toodangust eksporditakse. „Eksportijana teame, et eri sihtriikides mõjutab müüki kõige rohkem Aasiast tuleva odava kauba pealevool, millega meie hinna poolest konkureerida ei saa. Odavad ja halvema kvaliteediga tooted kaovad paari aastaga jälle turult, kuid haaravad lühiajaliselt lõviosa müügist. Kuna sellise seadme ostnud kliendile tasemel hooldusteenust ei pakuta ja varuosade saadavus on peaaegu olematu, pöördub ostjaskond taas usaldusväärsete seadmete poole,” ütleb Sami müügijuht Mari Loorman. Edasimüüjaid valib ettevõte selle järgi, kui professionaalsed nad oma valdkonnas on ja kuidas suudetakse pakkuda järelteenindust. Kliendi jaoks on tähtsad nii hind, kindlustunne seadmete toimimise osas kui ka kiire reageerimisvõime probleemi korral. Eestis on Sami toodete edasimüüjal Sami Masinakeskusel kaks müügi- ja teeninduskeskust (Valgas ja Sauel) ja nüüdisaegselt sisustatud hooldusbussid.
Veel aasta tagasi oli Sami tootevalikus ka väike metsatõstuk käruga, aga selle tootmine lõpetati, sest konkurents oli tihe ja konkurendid hakkasid samuti väiksemaid mudeleid pakkuma. „Kuna käruga metsatõstuki hinna saab alla ainult suurema tootmismahu pealt, otsustasime oma ressursi mujale suunata. Metsahaagiste ja tõstukite valdkonnas on konkurents tihe. Eesti turul soovivad müüa kümmekond kohalikku ja välismaist tootjat. Nõudlust on, aga pakkumine on kindlasti palju suurem. Valik on lai ja määrab hind. Ei ole välistatud, et kunagi alustame taas metsahaagiste tootmist, aga praegu keskendume eelkõige teehooldusseadmetele. Metsa- ja põllumajandusseadmeid toodame tunduvalt vähem. Suhteliselt uus on kunstmuru hooldamise seadmete osa. Neid müüme praegu eelkõige Skandinaavias,” tõdeb Loorman.