Põllumajanduskoda ja Maaülikool otsivad lahendusi loomaarstiõppe ja põllumajanduserialade tugevdamiseks

Maaülikooli esimene transgeenne kloonvasikas 2015. aastal Foto: Eesti Maaülikool

Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajate ja Maaülikooli rektoriks pürgiva Mait Klaasseni täna Tartus toimunud kohtumisel kuulati ära rektorikandidaadi mõtted ülikooli arendamiseks.

Põllumajanduskojal on maaülikoolile suured ootused Eesti kõige olulisemate biomajanduse valdkondade (taime- ja loomakasvatus, toidutootmine ja metsandus) arendamisel. Oluline on ülikooli ja ettevõtjate vastastikune tihe koostöö.

«Üheskoos tuleb mõelda, kuidas kindlustada traditsiooniliste põllumajanduserialade nagu taime- ja loomakasvatuse kestlikkus ning tugevdada toiduvaldkonnas pakutavat kõrgharidust. Lahendamist vajab ka veterinaarmeditsiini rahastamisega seonduv. Jätkuvalt tuleb tegeleda praktikasüsteemi tõhustamisega,» loetles kohtumisel kõlanud ettevõtjate ettepanekuid põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

«Maaülikoolil on suur vastutus, et Eesti põllumajanduses toimuv suur põlvkondade vahetus saaks toimuda sujuvalt. Koostöös maaülikooliga oleme algatanud tegevused, mis on suunatud üliõpilaste praktika paremaks korraldamiseks. Kvalifitseeritud järelkasvu nappus on meie liikmed viinud mõtteni, et riik peaks maksupoliitiliselt soodustama sellise stipendiumisüsteemi juurutamist, mis võimaldaks ettevõtjatel süsteemselt panustada tulevaste töötajate koolitusse,» lisas Sõrmus.

Rektorikandidaadi kohtumisel ettevõtjatega jäi kõlama, et lahendus tuleb leida ka olukorrale, mis on viinud sektori jaoks olulistel erialadel õppida soovivate noorte arvu väga väikeseks. Kriitiliselt tuleks hinnata, kas viimase kümnekonna aasta jooksul ülikoolides juurutatud 3+2 õppesüsteem on kõikides valdkondades ennast õigustanud. Tänavu jäi näiteks maaülikoolis loomakasvatuse või toidutöötlemise erialal magistriõpe avamata.

Kohtumisel tuletati meelde, et pikalt alarahastuse käes vaevelnud loomaarstiõpe on kriitilise tähtsusega nii põllumajandus- ja toidutootmise kui toidutarbijate jaoks, sest terve loom on ohutu toidu eeltingimus. Selle probleemi lahendamine peaks koostöös valitsusega olema tulevase rektori üks prioriteetidest. Õiguslik alus loomaarstiõppe täiendavaks rahastuseks on sätestatud veterinaarkorralduse seaduses.

Mait Klaassen viitas, et ülikoolis toimuvad suured reformid, et kaasajastada õppekavasid arvestades tööandjate vajadusi ja muutunud olusid. Maaülikool tahab biomajanduse senisest veelgi selgemalt fookusesse tuua, seda peaks toetama ka õppetoolide struktuuri reform. Kavas on luua ka biomajanduse keskus. Rektor rõhutas sisuka kohtumise raames muu hulgas ka toiduvaldkonna õppekava kaasajastamise olulisust.

Eesti Maaülikooli rektori valimised toimuvad 29. septembril. Mait Klaassen kandideerib ülikooli rektoriks kolmandaks järjestikuseks ametiajaks. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on Eesti suurim biomajandusvaldkonna esindusorganisatsioon, kes koondab põllumajandustootjaid, põllumajandussaaduste töötlejaid, metsaühistuid ja teisi maamajandusettevõtjaid.