Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Muru tuleb kõrgemalt niita

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF/Scanpix

Tänavune september on alanud vihmadega ja muru kasvab mühinal. Õue vaadates märkame rohelisel vaibal juba kollaseid ja pruune täppe, sest lehtpuud on asunud lehti langetama. Maa Elu uurib, kuidas toimida, et koduõu jätkuvalt ilus oleks ja taimed hästi talvituksid.

Hansaplanti aednik Karin Kääramees soovitab muru septembris edasi niita, kuid seda tuleks teha kõrgemalt ehk reguleerida niiduk senisest kõrgema režiimi peale. «Kindlasti tuleb jätkata muru niitmist, sest taimed kasvavad ju edasi. Küll aga tuleb niidu kõrgust reguleerida varasema 3–5 sentimeetri pealt 6–8 peale. Septembri esimesel poolel tuleb murutaimedele anda väiksema lämmastikusisalduse ja suurema kaaliumi-fosforisisaldusega sügisväetisi,» soovitab ta.

Kui aias on mõned kohad suve jooksul väga ära tallatud, siis taastama pole praegu mõtet asuda, küll aga võiks sellised kohad uuendamiseks ette valmistada. Kui on olemas aeraator või spetsiaalsed tallad, võiks nendega pinnast õhustada ja lisada koledaks läinud kohta paremat mulda, et järgmisel kevadel sinna uus muru külvata.

Esimesed lehed võib rahulikult koos muruga ära niita. Mida aga teha järele jäänud hakkmuruga?

Aednik soovitab vähemalt septembrikuus see ära koristada, sest nii on ilusam ja muru saab hingata. Aasta viimase niite aeg sõltub tema sõnul ilmast. Tasub teada, et muru kasvab veel ka pluss viiekraadise õhutemperatuuri juures. Samas ei tohiks viimast niitmist ka väga kaugele lükata, oktoobri keskel või lõpupoole tuleks see ära teha.

Kuidas käituda püsililledega, mida meil kõigil õues leidub, et need järgmisel aastal sama elujõulised oleksid? Septembris paljud taimed alles õitsevad ja nende kallale poleks aedniku sõnul praegu veel mõistlik minna. Kui aga esimesed suuremad külmad on üle käinud, võib küll varred ära lõigata. Kui madalalt, sõltub liigist, aga mõni sentimeeter peaks ikka järele jääma. Suvelilled võib nüüd välja vahetada sügisõitsejate – krüsanteemide, eerikate, kanarbike jt vastu.

Mis roosidesse puutub, siis need võivad samuti kõigi rõõmuks õitseda esimeste külmadeni, mil on mõistlik need 10–15 sentimeetrit tagasi lõigata. Roosid vajavad kindlasti sügisväetist ja seda tuleks neile just septembris anda. See aitab neid kevadeks paremini valmistuda ja tugevamaks muutuda.

Talveks kinnikatmise kohta ütleb Kääramees, et Eestisse sobivate sortide puhul pole see hädavajalik. Küll aga võib pärast tagasilõikamist lillepeenra pealispinda multšida kas komposti või parema mullaga, aga samas võib seda kõike ka kevadel teha. Roose pole mõtet katta enne esimeste külmade tulekut, sest nii võivad need kevadeks hukka saada. Selleks peavad väljas ikka miinuskraadid olema. Katmiseks on erinevaid tehnikaid ja head on nii turvas kui ka kuuseoksad, kusjuures kasutada võib korraga mõlemaid. Mõned kasutavad muldamiseks koguni liiva, mõned teevad koormakattest tunneli, kus taimedel hea talvituda.

Netist leiab teisigi soovitusi. Nii näiteks võivad septembris ilmuda okaspuudel, eriti elupuul ja kadakal, võra sisse kollakaspruunid oksad. Sellest ei tasu ehmuda, sest reeglina on tegemist vanade okstega, millest taim soovib enne talve tulekut vabaneda. Pruunistunud oksad tuleks eemaldada ja kokku koguda, sest need võivad meeldida kahjuritele ja põhjustada haigusi. Haigustunnustega taimejäänused (lehed, varred, viljad) tuleb ära põletada, neid ei tohi kompostihunnikusse visata.

Tagasi üles