Pilvede ja udu aeg - kas udu on pilv?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Erik Prozes / Postimees

Augustist algas Eestis tüüpiline udude aeg. Sestap tasub rääkida ududest, aga ka nende seosest pilvedega, kuna just nüüd on saabunud aasta üks pilvisemaid ja udusemaid perioode.

Alustagem veidi kaugemalt. Pilved tekivad veeauru kondenseerumisel või sublimeerumisel, kui õhk on tavaliselt selle tõusmise tagajärjel adiabaatiliselt ehk soojusvahetuseta jahtunud kastepunktini. On ka erandeid, näiteks rünksajupilvega seotud pilve erikuju mamma arvatakse üldiselt tekkivat õhuvoolude laskumise tagajärjel, kui pilve alasi jahtub. (Tegelikult on selle pilvekuju moodustumise teooriaid palju.)

Kondenseerumine võib alata siiski ka juba 75–80protsendilise suhtelise niiskuse juures, kui õhus on hügroskoopseid kondensatsioonituumakesi. Sel juhul moodustub nn niiske vine ehk hägu, mida nimetatakse ka uduvineks. Uduvines on nähtavus horisontaalsuunas kokkuleppeliselt 1–10 kilomeetrit (lennunduses 1–5 km). Udu ja uduvine koosnevad kondensatsiooniproduktidest, olles seega õhu niisked sumestused, seevastu somp koosneb tahketest osakestest (tolm, suits jne), olles õhu kuiv sumestus. Neid mõisteid ei maksa segi ajada.

Eestile hästi iseloomulik pilveliik on kihtpilved (Stratus)

Kihtpilvedel on kolm vormi: pilvetükid; lauspilvisus, kuid pilvekihi alumine piir ei ulatu aluspinnani; ning udu. Kaks viimast varianti kombineeruvad tihti omavahel (kinnise taevaga udu). Kihtpilved on väga olulised õhutemperatuuri moduleerijad aluspinna lähedal. Kihtpilved asuvad kõige madalamal: pilvekiht võib alata vahetult aluspinna lä- hedalt, kuid ka alles mõnesaja meetri kõrguselt (inglise k high fogs). Kihtpilved võivad madalduda aluspinnani või seal tekkida, sel juhul moodustub udu, nii et nähtavus langeb horisontaalsuunas alla ühe kilomeetri. Nähtavust üksnes palja silmaga täpselt mõõta ei saa, kuid sobivate orientiiride korral on seda siiski üsna täpselt võimalik hinnata, nt ilmajaamades saavad vaatlejad seda kasutada.

Kas udu on pilv?

Vähemalt Eestis kuulub udu tõepoolest kihtpilvede hulka, kuid sel juhul algab pilv otse aluspinnalt või selle vahetust lähedusest. Seetõttu võib meil udu pidada lihtsalt kihtpilveks.

On autoriteetseid allikaid, mille kohaselt udu rangelt võttes pilvede hulka ei kuulu, kuigi udu ja pilvede peamine erinevus seisneb selles, et esimene neist tekib/asub aluspinna vahetus läheduses, teine sellest kõrgemal (inglise keeles on termin high fogs).

Mägedes võivad udu moodustada ka kihtrünkpilved, rünkpilved, rünksajupilved või kihtsajupilved. Kuna tegelikult ongi udu ükskõik millist tüüpi pilv, mis ulatub aluspinnani, käsitletakse seda vahel hoopiski 11. pilveliigina (nt raamatus «Cloud Dynamics», 1993).

September on pakkunud nii suvepalavust kui meeletut kõledust, ent mitte õigeid öökülmi. Ka äikesehirmu on mõned kohad saanud tunda, eriti 10. septembril. Praegu näib olevat sügisilmade võidukäik: on sageli tuulised ja sajused ilmad, sooja alla 20 kraadi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles