Äpp aitab jahil meeskonda jälgida

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herko Sunts on vähemalt neljandat põlve jahimees. Eesti hagijas Sandy on peremehele suureks toeks ja abiks.
Herko Sunts on vähemalt neljandat põlve jahimees. Eesti hagijas Sandy on peremehele suureks toeks ja abiks. Foto: Maarius Suviste / Valgamaalane

Kõik sai alguse sellest, et mees oli jahil ja passis ega olnud tal õrna aimugi, kus teised jahimehed on ja jahikoerad liiguvad. Mõtte lükkas kiiremini liikuma tõik, et oli talv ja miinuskraadid läheneseid kahekümnele.

Eestis väljatöötatud jahimeestele mõeldud äppi on allalaaditud sajas riigis ja abistab jahimehi Soomest Argentiinani.

Otepääl elav Herko Sunts on vähemalt neljandat põlve jahimees. Ta oli 17aaastane, kui hakkas isa kõrval jahil käima nagu mees muiste. Kunagine Kuusalu vallavanem ja tööinspektsiooni peadirektori asetäitja, pikaajalise jahikogemusega Herko Sunts mõtles, kuidas saaks jahimeeste elu kergemaks ja lihtsamaks teha.

Appi tuli jaht nutitelefonis. Ta on osaühingu Huntloc üks asutajatest ja meeskonna juht. Tegu on neli aastat tagasi loodud Eesti omanikele kuuluva ettevõttega, mille eesmärk on jahimeestele mõeldud tarkvara Huntloc ja meeskondade juhtimise tarkvara LiveTeam arendamine. Peale telefonirakenduse alustasid nad kolm aastat tagasi koera jälgimisseadme arendamise ja tootmisega. Tasub märkida, et kaks aastat tagasi saavutas Huntloc oma rakendusega Eesti ettevõtluskonkursil «Ajujaht» 2. koha.

Huntloc tuleneb ingliskeelsetest sõnadest hunt (jaht) ja location (asukoht). Nagu nimigi ütleb, näeb rakenduses reaalajas jahimeeste ja koerte asukohta, saab vahemaid mõõta, näeb jahil osalejate liikumise ajalugu ehk liikumisteekonda ja muudki.

Sunts ütleb, et Huntlocil on Eestis 2000 ja kogu maailmas 5000 kasutajat. Äppi on alla laaditud sajas riigis. Esiviisik on säärane: Eesti, Läti, Leedu, Soome ja üllatuslikult – USA. Muide, jahti nutitelefonis kasutavad ka näiteks Austraalia ja Argentiina jahimehed.

Aitas talusid leida

«Eestis on Huntloc ainus. Soomes on kolm ja Rootsis üks seesugune rakendus, mis on aga mitu korda kallimad ja keerulisemad. Ega rohkem maailmas väga konkurente olegi,» nendib Herko Sunts.

Baasrakendus on Huntlocil kõigile huvilistele tasuta. Kes tahab paremaid ja rohkemaid võimalusi, peab rakenduse eest tasuma. Ilma rahata saab näiteks reaalajas teada jahimeeste asukohad, jahisündmusi markeerida ja osalejatega jagada, kasutada Google’i kaarte jms.

Huntloci kõrval on Sunts koos meeskonnaga arendanud ka LiveTeami. See tuleneb samuti inglise keelest, mis tähendab reaalajas ehk laivis olevat meeskonda. Kindlasti tuleb LiveTeam tuttav ette neile, kes tänavu suvel käisid avatud talude päeval ning otsisid nutitelefonis selle rakenduse kaudu juhiseid, kuidas ühte või teise tallu kohale jõuda. Otepääl toimunud Ironmani ajal oli meditsiinipersonalil LiveTeami kaudu võimalik jälgida, kus on esimene ja kus viimane võistleja.

Päästis koera elu

Jälgimisseade on asja ette läinud teistelgi juhtudel. Sunts räägib markantse loo. Nimelt üks vanem härrasmees, vanust juba 80 ligi, tahtis sõita süstaga Võhandu jõel ja sealt lõpuks edasi Peipsi järvele. Lähedased olid aga mures ja panid süsta sisse jälgimisseadme, et jooksvalt teada saada, kus matkaja parajasti asub.

«Juhtus aga nii, et lõpuks Peipsile jõudes triivis ta süstaga üle Vene piiri ja võeti kinni. Õnneks lähedased teadsid tänu seadmele, kus ta on, ja juhtum lahenes lõpuks hästi.» Ta lisab, et jälgimise rakendust saab kasutada näiteks seenel ja marjul: kui rikkalik saagikoht leitud, märgid kenasti asukoha ära (niisamuti teekonna selle kohani) ja järgmisel aastal on juba lihtsam üles leida.

Jälgimisseade on aga päästnud lausa elu. Koera elu, lausa kaks korda. Nimelt oli ühe terjeri kaelas jälgimisseade. Suur koer hakkas teda purema ja omanik sai õnneks õigel ajal jaole. Seade oli küll katki, aga rihm jäi terveks, see päästiski terjeri elu.

Lõpetuseks olgu öeldud, et Suntside peres on traditsioonid au sees. Nii käib ka Herko Suntsi vanem poeg isaga jahil kaasas. Alustas juba siis, kui oli 7–8aastane ja käis sokujahil.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles