Eesti lihatööstus töötab kaubamärki sisse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: TONI LÄÄNSALU/PM/SCANPIX BALTICS

Aprillis Vastse-Kuuste lihatööstuse endistes ruumides tööd alustanud Ühistu Eesti Lihatööstus kaubamärk on esialgu tarbijale veel üsna tundmatu, mistõttu omanikud, kelleks on kaheksa Eesti farmerit, pingutavad koos töötajatega iga päev selle nimel, et tarbija nende tooted üles leiaks.

Iga algus on raske. Kui pead alustama uue kaubamärgiga turul, kus tegijaid palju ja osa neist juba aastakümneid tuntust kogunud, siis on see veel mitu korda raskem. Pealegi on Eesti tarbija üsna konservatiivne ega kipu uusi tooteid kohe omaks võtma, eriti kehtib see uute maitsete kohta.

Seda kõike pidid teadma ka need kümme Eesti farmerit, kes selle aasta aprillis otsustasid seljad kokku panna, et ühte ühistusse koondununa ise enda kasvatatud sealiha töötlema asuda. Ühistu Eesti Lihatööstus nõukogu esimees Urmas Laht räägib, et idee on sealihatootjate peas idanenud ammuilma. «Juba 1990. aastate algul tahtsime ühistuga Viru erastada ühistulise osa Rakvere Lihakombinaadist,» meenutab ta. «Tollal andsime kõik koos 49 protsenti Rakvere Lihakombinaadi vajaminevast toorainest. Kahjuks läks asi teisiti. Erastajaks osutus üks ühistu, mis oli enne meid sinna ühe lehma viinud ja nii tõrjuti meid eemale, üsna ruttu müüsid need inimesed aga selle osa maha.»

Aga mõtet polnud maha maetud. Järgmine tõsisem arutelu leidis aset pärast seda, kui Laht istus ühel ministeeriumis toimunud nõupidamisel Atria juhi Olle Hormiga ühe laua taga ja Horm teatas, et Vastse-Kuuste Lihatööstus läheb müüki. «Palusin, et ta ootaks veidi ja lubasin kolleegidega aru pidada, mida ka tegin. Käisime kohapeal vaatamas. Tootmine käis sellal seal veel ainult pakkeliinil, kuid kogu liha töötlemiseks vajalik tänapäevane sisseseade oli olemas,» meenutab Laht esimest tutvust Vastse-Kuuste tootmisega.

Olles ka Eesti Tõusigade Aretusühistu Nõukogu eesotsas, teatas ta kolleegidele, et selline lihatööstus on müügis ja tegi ettepaneku ära osta. Kahekümnest liikmest kümme olid nõus selle projektiga ühinema ja nii sündiski aasta pärast Ühistu Eesti Lihatööstus. Olgu mainitud, et need, ligi veerandi kogu Eesti sealihatoodangust andvad ettevõtted, on praegu majanduslikult Eesti ühed tugevamad.

Kaubamärk vajab sissetöötamist

Korralik baas, kus tootmist sai kohe alustada, oli vastsel firmal nüüd küll olemas, kuid Eesti Lihatööstuse kaubamärk oli tarbijale esialgu tundmatu. Müügitehingu käigus oli nimelt kokku lepitud, et Vastse-Kuuste kaubamärk jääb Valgas tegutsevale Soome kapitalil põhinevale Atriale. Seda fakti paljud Eesti inimesed veel ei tea ja ka Eesti Lihatööstuse kaubamärk, millel ilutsevad viis tärni ja kuldne siga kirjaga, et valmistatud kodumaisest sealihast, võib paljudele esialgu võõras olla. Eesti teravilja peal kasvanud Eesti sead, kelle lihast valmivad tervislikud, säilitusainevabad tooted, ongi Eesti Lihatööstuse trump, mida omanikud ka igal võimalusel rõhutavad. Teiseks kummutavad nad müüdi, nagu poleks ainult sealihast võimalik vorsti teha. «Meie sealiha kvaliteet on aastatega tõuaretuse ja uute tehnoloogiate toel nii palju paranenud, et sellest saab väga maitsvaid ja kvaliteetseid tooteid, mis pole sugugi liiga rasvased,» kinnitab Laht.

Temagi tunnistab, et iga uue kaubamärgi turuletoomine on keeruline. Esiteks ei oska tarbija seda esialgu kaubandusest leida ega poest küsida, teiseks ei ole kauplused valmis uue nimega tooteid kuigi meelsasti sisse võtma. Ei saa ka pahaks panna, sest pole ette teada, kuidas uus kaubamärk müüb ehk kui ruttu ostjad selle omaks võtavad. Kõigil on ju kasumit teenida vaja.

Kuna tegu on naturaalsete, suure lihasisaldusega toodetega, siis pole nende hindki kõige odavam ja kilepakendis kauba säilivusaeg ei ületa 25 päeva. See tähendab ühtlasi lühikesi tarneaegu ja muudab müügitöö keerukamaks. Samas on need poeketid, näiteks Põlva Coop ja Oma Põrsas, kus Eesti Lihatööstuse tooted sees, läbimüügiga väga rahul. Ning tehasepoes käivad kohalikud ja kaugemaltki inimesed korraga nii suuri koguseid ostmas, et see tuli lahti teha ka pühapäeval.

Eesti Lihatööstuse töötajad annavad toodangu tutvustamisse oma panuse, käies agaralt laatadel degusteerimisi korraldamas. On juba ka saavutusi. Nimelt valiti Eesti Lihatööstuse šašlõkk tänavu Grillfesti pimedegusteerimisel aasta parimaks ja Naistelehe konkursi võitis 92 protsendi suuruse lihasisaldusega toorvorst lambasooles. Hiljuti toimunud Hauka laadal said ettevõtte tooted samuti tarbijate suure poolehoiu osaliseks.

Tegevjuhiga läks halvasti

Kolmandaks on oluline, et ettevõttes oleksid juhid, kes oskavad protsesse õiges suunas juhtida. Sellega pole Eesti Lihatööstusel kuigi hästi läinud, tunnistab Laht. «Esimesel juhil lasime minna, õigemini andsime märku, et me tema teeneid rohkem ei vaja. See kahju, mis meile esimese poole aastaga tekitati, oli sedavõrd suur. Praegu käib selle kokkuarvamine ja kui arvud teada, siis omanikud otsustavad, mis edasi saab. Kui minu käest küsitaks, kas ma Mart Luike tööle võtta soovitan, siis minu vastus oleks kindel ei. Majandusinimesena ütlen, et pole vahet, mida inimene juhtima hakkab, kui ta vaevub tootmise eripära üksipulgi selgeks tegema (Luik on ajakirjanduse taustaga – S. N.). Antud juhul me sellist soovi ei märganud, küll aga oskas ta hästi raha kahele poole laiali kühveldada,» valgustab mees juhtunut.

Praegu peavad omanikud aru, kuidas keerulisest olukorrast välja tulla ja esialgu keskendutakse heade müügijuhtide otsimisele, sest see valdkond on esmatähtis. Uut tegevjuhti kiirkorras palgata pole plaanis – selle töö teevad ära omanikud ise, kes iga kahe nädala tagant koos käivad, et tekkinud probleeme ühise laua taga lahendada. Infovahetus telefoni ja meili teel on nagunii igapäevane. «Kui aga mõni lugeja tunneb huvi müügitöö vastu, siis on meie uksed valla,» lausub Laht. Ta kiidab tootmisjuhti Tarmo Saart ja juhiabi Kaili Hallapit, kes praegu väga professionaalset tööd teevad ja nii tootmisel kui ka logistikal ja müügitööl silma peal hoiavad. Samuti on tal ainult häid sõnu öelda tootmises ja müügipunktides töötavate inimeste kohta, kes oma tööd hoole ja armastusega teevad.

Laht on enda sõnul tänulik kõigile, kes Vastse-Kuuste lihatööstuses kunagi töötanud ja tehase nii heas korras hoidnud. «Tegime supertehingu,» kinnitab ta. Eesmärk on kaubamärk korralikult sisse töötada ja saavutada kaks kuni kolm protsenti lihaturust. Kümne aasta pärast loodetakse saada juba Eesti suurimaks kodumaise sealiha töötlejaks.

Ühistu Eesti Lihatööstus omanikud:

Markilo Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal

Viru Mölder Lääne-Virumaal

Voore Farm Lääne-Virumaa

Kupna Mõis Lääne Virumaal

Markilo LT Lääne-Virumaal

Hinnu Seafarm Harjumaal

Jampo Seakasvatus Tartumaal

Saimre Seakasvatus Viljandi- ja Jõgevamaal

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles