Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kurgja, Tori ja Ülenurme mahutati sundabiellu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tänavu üle Eesti käivast liitumissunnist ei pääsenud isegi Carl Robert Jakobson, kelle kodutalu ehk Kurgja talumuuseum kahe teisega liideti. | FOTO: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees / Scanpix

Kuidas ühendada tegevtalumuuseum Kurgjal, ajalooline hobusekasvandus Toris ja põllumajandusmuuseum Ülenurmel? Väga lihtsalt! Maaeluminister Tarmo Tamme allkirjaga asutamisdokumentidel, millega on 28. augustist tõmmatud ühisnimetaja – sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid alla Carl Robert Jakobsoni talumuuseum, Eesti põllumajandusmuuseum ja Tori hobusekasvanduse kompleks.

Sihtasutuse siht on Eesti põllumajanduse ajaloomaterjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel, aga ka valdkonna terviklik arendamine, uued teenused, investeerimisvõimekus. Maaeluministri sõnadega suureneb asutuste liitmisega nende majanduslik võimekus, tegevuse planeerimine on paindlik, säilib Tori hobusekasvanduse pikaajaline traditsioon, hoogustab hobumajandussektori areng.

«Ühendamise plusside-miinuste saldot pole kerge ennustada,» möönab Carl Robert Jakobsoni Sihtasutuse nõukogus Pärnumaa omavalitsuste liitu esindav Jaanus Männik. «Küllap kümme viimast aastat otsustamatust ja sõnade tegemist Tori hobusekasvanduse puhul on viinud sellise eri profiiliga asutuse sundabieluni.»

Riigireformi sellest etapist jäi välja Eesti piimandusmuuseum Imaveres, sest Imavare vallavolikogu liikmed otsustasid aastapäevad tagasi, et vald peab ainuõigeks iseseisva sihtasutuse moodustamist. See oli vastus rahandusministeeriumi nõudele moodustada kolmest maaelu temaatikaga tegelevast muuseumist üks sihtasutus ning Tori hobusekasvandus on nüüd kolmikus nii-öelda uusik.

«Imavere vallavalitsus on näidanud üles huvi, et Eesti piimandusmuuseumist võiks saada Imavere valla hallatav asutus, kuna tegemist on piirkondlikult olulise kultuuriasutusega, mille puhul peaks otsustus- ja juhtimistasand olema kohapeal,» selgitab maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Marko Gorban on SA Eesti Maaelumuuseumid kolmeliikmelise nõukogu esimees ja esindab maaeluministeeriumi, teised liikmed on rahandus- ja kultuuriministeeriumist. Juhatuse liige on põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild. Hobumajanduse-, kultuuri- ja ajaloopärandi kompetents kaasatakse sihtasutuse juhtimisse nõuandva nõukoja kaudu.

Gorbani jutu järgi on maaeluministeeriumi muuseumid teinud koostööd varemgi ja tihendavad seda ühendasutuses. Näiteks on põllumajandusmuuseum rentnikuga lepingu lõpetamise järel korraldanud Tori hobusekasvanduse kompleksi igapäevast tegevust. Asekantsleri sõnu kinnitavad nagu ühest suust ka Kurgja muuseumi direktori Monika Jõemaa ja põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

«Põllumajandusmuuseumiga teeme koostööd kogu aeg, osaleme nende ettevõtmistel töötubadega ja nemad meie talupäeval, kogumistööd oleme teinud tervikpildist lähtudes, töötajad on käinud ühisüritustel, ekskursioonidel,» loetleb senist tegevust Jõemaa, kes on koos Sillaga mõlema muuseumi nõuandvas kogus ning tunneb kolleegi messide ja muude ürituste kaudu.

Sild loodab, et koostöö talumuuseumiga tõhustub nüüd veelgi. Põllumajandusmuuseum haldab Tori hobusekasvandust läinud aasta detsembrist ning on hobusekasvatajate seltsi ja teiste hobuorganisatsioonidega korraldanud ühisüritusi Toris ja ka oma muuseumis Tartumaal Ülenurmes.

Jõemaa sõnade kohaselt ei ole Kurgja talumuuseum Tori hobusekasvandusega koostööd teinud, küll aga teiste Tori kandi ettevõtetega, nagu näiteks Klaara-Manni puhke- ja seminarikeskus, OÜ Matogard, MTÜ Soomaa Turism, Eesti hobusekasvatajate selts.

Küllap väheneb edaspidi 40kilomeetrine kaugus Kurgja ja Tori vahel, sest SA Eesti Maaelumuuseumid on projekti «Tori – Soomaa värav» külastuskeskuse rajamisel partner ning Merli Sild kinnitati hiljuti projekti meeskonda koosolekul Tori vallamajas. Koos MTÜga Eesti Maaturism terendub vastsele ühendasutusele võimalus tekitada külastajates huvi elamusi pakkuva maaelu vastu.

Pärnumaalaste südameil aga kripeldab küsimus: millega õigustatakse Pärnumaa visiitkaardi ja selliste meie ärkamisaja ning ajaloolis-kultuurilise järjepidevuse pärlite kadumist iseseivate asutustena, nagu seda on Jakobsoni rajatud kodutalus Eesti ainus tegevtalumuuseum ja Tori hobusekasvandus.

«Kui poleks ühtaegu toimivat revolutsioonilist haldusreformi ja maavalitsuste ülepeakaela likvideerimist, küllap saanuks ja tulunuks Kurgja ja Tori hobusekasvanduse saatuse otsustamine võtta Pärnu maakonda, nii nagu tehti Järvamaal piimandusmuuseumiga,» arvab Jaanus Männik.

Võib-olla leevendab pöördumatut toimingut Merli Silla kinnitus, et Tori hobusekasvanduses on 11 tiinet hobust ja tulevast aastast on seal taas varsad nagu hobusekasvanduse kestlikkuse ja arengu tõendus. Mullu põllumajandusmuuseumi elama asunud eesti tõugu Virgel sündis 27. augustil varss ja täkupoisi nimeristsed peeti läinud pühapäeval.

Haldusuuendusega hõivatud Vändra alev ja vald ei oleks Monika Jõemaa arvates leidnud neljast omavalitsusest moodustuva Põhja-Pärnumaa valla eelarves sellist raha investeeringuteks, nagu tegevtalumuuseumi arendamine vajab.

«Esimesed ettevõtmised on seotud sihtasutuse tegevuse käivitamisega, lähiajal koostatakse sihtasutuse arengukava, otsustatakse lähiaastate investeeringud ning kinnitatakse struktuur, otsused tehakse sihtasutusse kuuluvaid asutusi, valdkonna eksperte, hobumajandussektorit ja kohalikke omavalitsus kaasates,» lubab Marko Gorban.

Tagasi üles