Kunagi ränkrasket kündmistööd võib nüüd teha valged sokid jalas

, Maa Elu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vasakpoolsel traktoril on kasutuses nii esi- kui ka tagaader. Just nii saab traktori võimsust kõige paremini ära kasutada ja künni tulemus jääb suurepärane.
Vasakpoolsel traktoril on kasutuses nii esi- kui ka tagaader. Just nii saab traktori võimsust kõige paremini ära kasutada ja künni tulemus jääb suurepärane. Foto: Arvi Tammel

«Meenub ühe põllumehe ütlemine, et hea adraga tunned tehtust rõõmu, lähed õhtul koju, lased vilet, ei pahanda naisega ega karista lapsi,» ütleb AS A. Tammel üks omanikest Arvi Tammel atrade arengust rääkides.

Kui vaadata praegu vanu masinaid, siis hämmastab, kui nutikad olid inimesed juba sajand tagasi, tõdeb AS Dotnuva Baltic Kvernelandi tootejuht Urmas Lees. Eelmise aasta künni-MMil Inglismaal oli suur vanade masinate töödemonstratsioon, kus töötasid nii rehepeksumasinad kui ka aurukateldega käitatavad adrad, mida trossidega üle põllu veeti.

«Nüüdisaegne teraviljakombain ja ader ei erine põhimõtete poolest nendest oma eelkäijatest,» ütleb Lees. «Adra kohta peab kahjuks nentima, et meie «lööktööaegne» suhtumine on töö mõttekusse ja kvaliteeti jätnud negatiivse jälje ja peame oma arusaamadega alles jõudma eelkäijate tasemele. See on ka homme algavate künnivõistluste organiseerimise mõte, et täita lünka, mis ajalugu on meile tekitanud.»

50 aasta jooksul on muutunud masinate tehnilised lahendused ja eriti kiireks on areng läinud viimastel aastatel tänu elektroonika võidukäigule. Täpselt 50 aastat tagasi lõi Kverneland adrale automaatse kivikaitsesüsteemi, mis laseb peatumata ja atra purustamata künda kivistel põldudel. 1971. aastal pandi automaatkaitse ka pöördadrale, aga Eestis sai pöördatra soetada alles 90ndatel, Nõukogude Liidus neid üldse ei toodetud.

«Kõik praegu Eestimaal kasutatavad adrad on varustatud sellise kivikaitsega, ilma ei jõuaks me kuidagi oma põlde kivivabaks koristada,» räägib Lees. «1981. aastal võeti kasutusele sujuv töölaiuse muutmine, mis on tähtis tootlikkuse ja kütusekulu seisukohalt.»

2007. aastal ehitati kahest adrast koosnev liitader, mis võimaldab olenevalt traktoritest ja põllu tingimustest kasutada kumbagi atra eraldi või ühe suure adrana. «Nüüd näeme Rõhul i-Plogh®’d ehk nutiatra, millega töötamisel ollakse kabiinis valgete sokkidega ning miks mitte tikk-kontsadega. Lisaks sellele, et kõik reguleerimised saab teha kabiinist, hoiab GPS vao alati sirgena, olenemata, kuidas mullatingimused muutuvad või kui looklevalt traktor sõidab,» iseloomustab Lees.

Tammel meenutab, et pool sajandit tagasi oli meil kasutada maailma kõige suurema adratehase, Odessa tehase toodang, kus valmistati ühesuguste kultuurhõlmadega atrasid kogu Nõukogude Liidule.

«Eestlased püüdsid saada meie tingimuste jaoks sobivamat töövahendit ja hakkasid tootma hüdropneumaatilise kivikaitsega atru, mis oli küll samm töökindluse ja tootlikkuse poole meie kivistes tingimustes, aga kuna kasutati Odessa kultuurhõlma, jäi töökvaliteet sisuliselt samaks,» meenutab Tammel.

Samm edasi tehti 80ndate lõpus, kui alustati Tartu adra arendamist, mis oli mingil määral koopia Kvernelandi adrast. Seda 3–5sahalist rippatra toodeti aastaid, ader oli varustatud lehtvedru-kivikaitsega ja vinthõlmadega ning see oli nihe kvaliteetsema künni poole.

1989. aastal käisid Eesti kündjad esmakordselt Maailma Künnimeistrivõistlustel, kus oma filigraanseid künnioskusi demonstreeris kogu ilma künniparemik, seda kahesahaliste atradega. Aasta hiljem toodeti juba Eestis partii kahesahalisi Tartu atru, mida kasutati samal aastal künnimeistrivõistlustel Ilmatsalus, kus toimusid esimesed rahvusvahelistele künnireeglitele vastavad võistlused.

Alates 1992. aasta septembrist hakkas vastloodud aktsiaselts A.Tammel Norra firma Kverneland esindajana Eesti põllumeestele tarnima kuulsaid Põhjamaa atru, nende hulgas jõudsid siia ka esimesed pöördadrad. Näitused, erinevates tingimustes atrade töödemonstratsioonid, künnivõistlused ja künni õppepäevad olid tollal eriti huvipakkuvad ja rahvarohked.

Intrac Eesti ASi põllumajandusmasinate müügijuht Teet Suursild tõdeb, et üks suurem muudatus on olnud pöördadra kasutuselevõtt ja kivikaitsete täiustumine. «Kui vanasti oli adral lihtsalt neli hõlma, kündma hakati keskelt ja keset põldu jooksid vaod lahku, siis nüüd on tulemuseks ilus ühtlane põld,» räägib Suursild. «Kivi tabades võis varem ader lihtsalt puruneda, väga polnud kasu ka poltkivikaitsetest. Tänapäeval kasutatavad lehtvedru- ja eriti hüdraulilised kivikaitsed on märksa efektiivsemad. Üha enam kasutatakse tagaadrale lisaks esiatra.»

Väderstad OÜ müügijuht Priidu Adrijan leiab, et künnitehnikas pole väga suuri muutusi toimunud, kui mitte arvestada pöördatrade kasutuselevõttu. «Künnitehnika osakaal on ettevõtetes viimase 50 aasta jooksul pigem langenud ja on eelistatud tehnikat, mis võimaldab mulda harida minimeeritud meetodil,» selgitab ta. «Aga kui võrrelda kümne aasta taguse ajaga, on künnitehnika osakaal olnud stabiilne ja viimasel paaril aastal isegi tõusuteel. Künd jääb üheks tähtsaks mullaharimise meetodiks edaspidigi, aga selle osakaalu suurus on ettevõtetes erinev.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles