/nginx/o/2017/07/04/6854505t1hec3a.jpg)
Täna sõlmisid Keskkonnaagentuur ja AS Terrat lepingu, et alustada Pärnu jõel asuvate Vihtra ja Jändja paisude projekteerimis-ehitustöödega. Vändra vallas asuv Vihtra pais ja Türi vallas asuv Jändja pais avatakse vee-elustiku mõlemasuunaliseks vabaks rändeks.
Tegemist oli riigihankega, mille käigus otsiti lepingupartnerit, kes koostaks mõlemale paisule rändetee avamiseks tehnilise tööprojekti ning teostaks ka projektijärgsed ehitustööd. Hanke võitnud AS Terrat on töö teostamiseks komplekteerinud meeskonna, kuhu kuuluvad kogenud ja hinnatud vesiehitiste projekteerijad ja ehitajad. Lisaks sõlmiti 6. septembril leping ka AS Infragate´ga, kes hakkab ehituslepingu üle teostama inseneri ja omanikujärelevalvet.
Töövõtja ülesanne on koostada ning ehitada Vihtra ja Jändja paisudele kalade üles- ja allavoolu rännet tagav tehniline lahendus. Vihtra paisu puhul kujundatakse praegu voolusängis asuv paisuvare ümber kärestikuks. «Eesmärk on, et ehitustööde järel Vihtra külakeskuse taga jalutades ei oskaks arvatagi, et kunagi on jõesängis pais asunud,» sõnab Keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur.
Jändjal paisutus säilib, kuid paisu keskele rajatakse rampkärestik, mille kaudu kalad edaspidi liikuma saavad. «Jändja paisu puhul on väljakutseks asjaolu, et tegemist on mälestisega, mis on muinsuskaitse all, mistõttu tuleb erilise hoolega jälgida, et kaitse all olevaid ehitisi hoida ja säilitada, kuid et ka kalad saaksid rännata oma elupaikadesse ja kudealadele,» ütleb Tammur jätkates, et «AS Terratil on aega oma tööd teha 28 kuud, kuid soodsate ilmastikuolude korral on võimalik tööd kindlasti kiiremini lõpetada.»
Jändja ja Vihtra paisude avamine on üheks tegevuseks projekti «Pärnu jõestiku elupaikade taastamine» raames. Sama projekti raames avatakse kalade rändeks ka Sindi pais ning veel kümmekond väiksemat paisu Pärnu jõestikus. Sindi pais on Pärnu jõel esimeseks rändetakistuseks ja plaanide kohaselt algavad seal ehitustööd 2018. aastal.
2015. aastal kukkus tähtaeg, millega Euroopa Liidu direktiiv kohustas Eestit Pärnu jões taastama vähemalt poole veekogu loodusliku kalastiku potentsiaalist. Nüüdseks on ka antud pikendused läbi saamas, kuid tundub, et taastamistöödega jõutakse siiski õigeks ajaks valmis.
Teadlaste hinnangul on Pärnu jõe lõhe taastootmispotentsiaal ligi 45 000 – 58 000 noorkala aastas, kuid praegu jõuab enamikul aastatel jõest merre tagasi alla saja kala.
Pärnu jõestik võimaldaks paljuneda pea niisama suurel hulgal lõhekalal kui ülejäänud Eesti lõhejõgedes kokku.