Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kehra gümnaasiumis katsetatakse valikainena jahindust

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Jahipüss | FOTO: Aldo Luud/Scanpix

Viimase viie aasta jooksul on Kehra lasteaedades ja koolis korraldatud jahinduse aastateemasid ja ulukeid käsitlevate loengute suur huvi viinud jahindusteemade loengusarjani, mis toimuvad koostöös Eesti Jahimeeste Seltsiga.

Paarist loengust kasvas välja kursus

Jahindushuvi ja positiivne tagasiside viis selleni, et märtsis toimus Kehra gümnaasiumis loodusnädal, kus põhiteemaks oli jahindus. «Jahindusteemalised loengud ja trofeenäitus tekitasid häid emotsioone nii lastes kui ka õpetajates, mistõttu tundus õige hetk pakkuda lastele ka sisukamat jahindusalast koolitust. Siinkohal peab tänama kooli direktorit, kes käis esimesena välja mõtte teha jahindusest valikaine,» ütles Nahe jahiseltsi liige ja kursuste läbiviija Andres Üprus.

Seejärel leppisid Üprus ja kooli direktor kokku, et tehakse nimekiri teemadest, millest võiks lastele rääkida. Jäi üle vaid oodata, kui paljud lapsed jahinduse valivad. «Kuna valikaineid on päris palju (üle 30), siis ei julgenud me esialgu väga loota, et grupi kokku saab. Seda meeldivam oli aga uue õppeaasta alguses tõdeda, et huvilisi on piisavalt,» lisas Üprus. Jahinduse eriala valisid kokku seitse 10.-12. klassi õpilast ‒ neli tüdrukut ja kolm poissi. Koolituse programm kestab 35 tundi. Tunnid toimuvad septembris ja oktoobris igal kolmapäeval. Võimalusel jäetakse osad loengud ka talve – jäljed on paremini näha.

Põhjalik jahinduse ainekava

Esimene jahinduse tund toimus 6. septembril, mil tutvuti nii eesoleva programmi kui ka üksteisega. Teemadest on kavas: jahinduse ajalugu, ökoloogia, jahinduse korraldamine, õigusaktid, keskkonnakaitse, jahipidamisviisid, jahikoerad, jahiulukid, jahisaagi esmane käitlemine, teadusmaterjali kogumine, valiklaskmine, jahikultuur ja eetika, jahitrofeed, ulukihoole ja ulukikahjustused.

Andres Üprus tutvustas lastele juba ka erinevat jahindusalast kirjandust ja videomaterjale. Samuti uuris ta lastelt ka seda, milline on olnud senine kokkupuude jahindusega. Selgus, et ainult ühel tüdrukul on isa jahimees, teistel aga igasugune kokkupuude senini puudus. Noored leidsid, et sellest olenemata on teema piisavalt huvitav, et koolitusel osaleda.

Esimesel loengupäeval räägiti veel jahinduse ajaloost ja ökoloogiast. «Viimases tunnis vaatasime filmi «Kes meil metsas elavad». Erinevatest teemadest rääkimisel ei piirdu me ainult teooriaga, vaid eesmärk on lasteni viia jahindusteadlikkust läbi praktiliste näidete. Räägime, kuidas metsas konkreetselt käitutakse – sealjuures plaanime õpilasi võimalikult palju metsa viia,» ütles Üprus.

Plaanis rohkelt praktikat

Oktoobris on korraldajatel plaan võtta osa ühest põdrajahist, kus õpilased saavad näha jahi läbiviimist, loomade elupaiku ja võimalusel ka uluki esmast käitlemist (sealhulgas ka teadusliku uurimismaterjali kogumist). Veel on plaanis läbi käia ulukiloendusruut, kus saab näidata erinevaid jälgi, aga ka ulukikahjustusi. Samuti plaanitakse jõuda ulukihoolde töödeni.

Üks teema, millel tahab Üprus kindlasti peatuda, on jahinduse osatähtsus tänapäeva üha kiiremini muutuvas ühiskonnas. «Oluline on, et noored suhtuksid jahindusse rohkem teadmisega, et see pole pelgalt hobi, vaid kindlatele reeglitele ja seadustele tuginev tegevus, milles on oma roll kohustustel ja vastutusel,» nentis Üprus. «Jahindusse on kaasatud kogu ühiskond oma huvidega. See sunnib aga üha rohkem maaomanikega suhtlema. Ainult omavahelises koostöös on võimalik saavutada kõigile sobiv tulemus, milleks on bioloogiliselt mitmekesine ja tasakaalus keskkond,» lisas ta.

Noorjahimehi sihitakse ka Euroopas

«Kindlasti tuleb noortele teada anda, et me ei tegele jahindusega ainult siin Eestis ja omapäi, vaid kogu Euroopas ja seda tihti samade reeglite järgi,» väitis Üprus. Ühiste eesmärkide loomiseks ja senise tegevuse analüüsimiseks toimus hiljuti ka Euroopa Parlamendis noorjahimeeste konverents, mille peateemaks oli jahitraditsioonide säilitamine, jahikultuuri edasiandmine ja kommunikatsiooni olulisus. Samuti tõdeti, et noorte osakaal on neile korraldatavate jahindus- ja loodusteemaliste ürituste näol suurenenud.

«See teadmine peaks ka meie noortes tekitama tahet rohkem jahinduses kaasa rääkida. Kas selline variant, nagu koolis valikainena jahinduse õppimine, on abiks noortes jahindushuvi tekitamisel, näitab aeg. Kindlasti on mõttekoht, kuidas saaks veel noori loodusesse meelitada ja neis jahihuvi tekitada,» nentis Üprus tuleviku peale mõeldes.

Allikas: Eesti Jahimeeste Selts ja Andres Üprus

Tagasi üles