Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Pohlad ja kuremarjad - sööme end sügisel tugevaks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Pohlad | FOTO: ERIK PROZES/PM/SCANPIX BALTICS

Mitmete kokaraamatute autor ja rõõmuga köögis toimetav pereema Sille Varblane võtab vaatluse alla hapud metsamarjad – jõhvikad ja pohlad.

Kuigi pohlad on hapud, leidub neis rohkesti suhkruid (10–12 protsenti). Erinevatest suhkrutest on pohlades kõige rohkem fruktoosi, mis on kõige magusam suhkur.

Marjade hapu maitse tuleneb erinevatest orgaanilistest hapetest. Ehkki koguseliselt on neid vähe (kuni 2 protsenti), peidavad sidrun-, õun-, oblik-, äädik-, bensoe- ja ursoolhape suhkru magusa maitse enda maitse alla.

Tervislikud pohlad

Pohlade kõige tuntum koostisosa on bensoehape. Tänu bensoehappe kõrgele sisaldusele säilivad pohlad hästi ka lihtsalt tünnis veega ülevalatult, sest bensoehappel on mikroobe hävitav ja nende elutegevust pärssiv toime.

Lisaks suhkrutele ja hapetele sisaldavad valminud pohlad veel valke, karotinoide ja bioflavonoide, vähesel määral C-vitamiini. 100 grammi marju annab 50–60 kilokalorit.

Pohlamarjadel on teatud ravitoime reumatoidartriidile ja teistele liigesehaigustele, samuti kergendavad pohlad seedimist ja soolestiku talitlust ning on abiks hingamisteede haiguste korral.

Pohlad sobivad hästi lihatoitude juurde, toorsalatisse, õunamoosi koostisesse ja küpsetistesse.

Jõhvikad on tõeline tervise varaait

Põletiku- ja bakterivastase, organismi üldtugevdava ning haavu parandava toimega jõhvikad sisaldavad mitmesuguseid mineraalaineid, vitamiine, orgaanilisi happeid, flavonoide, fütontsiide ning värv- ja pektiinaineid.

Nad on happerikkad, mida tunneb ka maitsest. Hapetest sisaldavad nad sidrun-, bensoe-, õun- ja askorbiinhapet (C-vitamiin), mis annavad jõhvikatele erilise maitse ja võime desinfitseerida magu, ­soolestikku ning stimuleerida ensüümide teket organismis.

Orgaanilised happed pidurdavad haigusi tekitavate bakterite arengut. Sidrunhape tugevdab meie rakusüsteemi. Nagu pohlad, nii ka jõhvikad säilivad hästi tänu bensoehappele, mis on lausa säilitusainena toiduainetööstuses kasutusel.

Tervisenimekiri on pikk

Jõhvikates on ka suhkrut – glükoosi ja fruktoosi, kuid happed varjutavad nende magusa maitse. Neis marjades olevad kiud­ained (tselluloos ja pektiin) puhastavad organismi ja aitavad ennetada veresoonte lupjumist. Et jõhvikatel on organismist vett väljutav ja mikroobe hävitav toime, on nendest abi neeru-, põie- ja kuseteedehaigetel. Jõhvikamahl meega ravib angiini ja bronhiiti. Kui kurk hakkab haigeks jääma, soovitatakse võtta 3–4 supi­lusikatäit jõhvikamarju, suruda need katki, segada juurde paar teelusikatäit mett ning süüa kohe pärast valmistamist pikkamööda. Pärast seda võiks paar tundi söömist ja joomist vältida. Ka köha ja külmetuse korral saab abi meega marjadest või jõhvikamahlast.

Pidev jõhvikate söömine aitab ära hoida nakkushaigusi. Jõhvikatel on ka vererõhku alandav toime.

Nimekirja jõhvikate kasulikkusest võib veelgi jätkata. Jõhvikad suurendavad veresoonte elastsust ja vastupidavust, soodustavad maomahla ja kõhunäärmenõre eritumist ning soolestiku tegevust.

Jõhvikamahl puhastab mädaseid haavu, leevendab põletusi ning kiirendab nende paranemist.

Jõhvikaid ei tohiks tarvitada need, kel on mao- ja kaksteistsõrmiku haavandtõbi või maksahaigus. Samuti ei tasu jõhvikatega liialdada mao ülihappesuse korral.

Tänapäevased uuringud on näidanud, et jõhvikatel on sapikive lahustav, südame pärgartereid laiendav ja palavikku alandav toime.

Ameerika keemikute viimase aja uurimused kinnitavad, et ükski teine vili ei suuda jõhvikast edukamalt tõrjuda näiteks vähki, insulti ja südameveresoonkonna haigusi.

Kõige kasulikumad toorelt

Organismile on kõige kasulikumad toored marjad. Jõhvikad on enim väärtuslikud täisvalminult, oktoobris korjatuna. Pooltoorena korjatult ja järelvalmima jäetult on nende väärtus madal.

Jõhvikad sobivad hästi mahlaks, küpsetistesse, magustoitudesse ja toorsalatitesse.

Jõhvikaid saab tänu bensoehappele säilitada üle talve ilma konserveerimata, lihtsalt keldris külma veega täidetud kaaneta purgis. Aeg-ajalt võiks vett vahetada. Vees hoidmise asemel võib jõhvikaid säilitada ka sügavkülmas.

Kellel pole olnud võimalik sügisel jõhvikaid varuda, siis ka detsembrikuus võib leida veel mõne turumüüja, kel on jõhvikaid pakkuda, ja kui turul ei ole, siis kaupluste sügavkülmalettides on kindlasti nii külmutatud jõhvikaid kui pohli. Toitude tegemisel ja ka küpsetistes kasutage marju külmunult, ärge neid sulatama hakake, siis saate parema tulemuse.

Tagasi üles