Toidu- ja leivapäevad, seene-, sibula- ja kalafestivalid, kümned sügislaadad, kohalikud küla-, valla- või mõisapäevad – üle Eesti on sügisel oodata ligi sadakonda eripalgelist laata või üritust, mida külastada või kus oma kaupa müüa.
Sügis tuleb koos saja laadaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Augusti lõpp oli tihe sibula-, kala- ja suvelõpulaatade poolest, kuid septembris laadahooaeg ei kahane, vaid jätkub suure hooga novembrini välja. Laadahuvilistele peaks meeldiv uudis olema see, et mitmed suured sügislaadad leiavad aset alles novembris.
Kakskümmend laata ühel nädalavahetusel
Kõige enam üritusi on oodata septembri teisel nädalavahetusel, kui üle Eesti toimub korraga mitukümmend laata või festivali. Nädala keskel 7. septembril algab Järve Keskuse meistrite laat.
Reedel 8. septembril Jõgeva laat, Tallinna Mustika Keskuse mustikafestivali laat, Pärnu taimelaat, Saare Maa Päevad Saaremaal, Tartu suvelõpupidu.
Laupäeval 9. septembril Tori Põrgu Karika talulaat, Kolga laat, Mustamäe suur koolilaat, Kolga-Jaani sügislaat, Maardu folkloorifestival-sügislaat, Karksi meefestival, Tartu maarjalaat, Hüüru ja Haeska sügislaadad, Lüganuse maarahva laat, Türi sügislaat, Raja-Kükita-Tiheda külapäev, Jäneda sügislaat, Sürgavere laat, Raplamaa suvelõpupidu, Mustamäe sügislaat, Tuula küla sügislaat, Vastemõisa laat, Rogosi mõisa laat, mihklikuu laat Raplamaal jne.
Seenelaat läheb üha suuremaks
Seenesõpru kutsutakse 16. septembril Pärnumaale Saarde seenefestivale, mis sai alguse kunagisest seenenäitusest, mida Tihemetsa kool järjepidevalt korraldas. Kui hiljem lisati näitusele meelelahutus ja hariduslik pool, sündiski seenefestival.
Saarde seenefestivali peaorganiseerija Sirli Pedassaar-Annast ütleb, et seenefestival on kahepäevane üritus, esimesel päeval toimuvad lisaks näitusele käsitöö õpitoad, seeneretked, vestlusõhtu Valdur Mikitaga, vahepalaks mängib muusikat kitarrist Paul Neitsov. Seenefestivali keskmes on muidugi seened, meie metsade seenerikkus ja oskus seentega midagi ette võtta. «On üldiseks tavaks, et festivalide raames toimuvad laadad, seda eeldavad juba külastajad. Sellest tulenevalt olemegi korraldanud nii, et teisel päeval on peale näituse tähtsal kohal laat, kus on esindatud kohalik käsitöö ja toidukraam.»
Seenefestivali laadakorraldaja MTÜ Kärsu Arendus esindaja Katrin Pärn räägib, et müüma võivad tulla kõik omatoodangu pakkujad. Muidugi oleks vahva, kui ka seene teema olemas oleks. Tema sõnul ootavad inimesed laatadelt eelkõige kohalikku ja omanäolist kraami. Lisaks on külastajate jaoks tähtis kultuuriprogramm. «Laupäeval toimuvad seeneretked fotograafiga, kus seenemetsa ilu õpetab fotole jäädvustama tuntud loodusfotograaf Remo Savisaar,» avaldab laada korraldaja.
Avatud on seenetoitude valmistamise õpituba Ljudmilla Ruukeli juhendamisel, fookuses on soome-ugri köök, saab degusteerida kodukokkade maitsvaid seeneroogi.
Populaarsed leiva- ja talutoidupäevad
Eesti Vabaõhumuuseum korraldab seenefestivaliga samal päeval juba traditsioonilist Eesti leiva päeva, mis on samuti saanud juurde sügislaada nimetuse. Vabaõhumuuseumi avalike ürituste juht Triin Aadli rõhutab, et Eesti leiva päevale ja sügislaadale on oodatud osalema kõik, kel huvi Eesti toidukultuuri ja pärandi vastu. «Siit leiab külastaja leivalaada, maheõue ja lugematul hulgal kohaliku toidu ja käsitööga kauplejaid. Lisaks saab näha ja kogeda, kuidas käib rehepeks, maitsta põranda- ja näljaleiba, osaleda 1960. aastate lõikuspeol ning tutvuda paastuaja toitudega. Lapsed saavad meisterdada ja etendusi vaadata,» tutvustab ta ürituse sisu.
Kõige enam üritusi on oodata septembri teisel nädalavahetusel, kui üle Eesti toimub korraga mitukümmend laata või festivali.
Laadale võivad Triin Aadli sõnul kauplema tulla kõik, kelle pakutav on ehe ja eestimaine. «Laadakaubaks on kohalik toidukraam: puu- ja köögiviljad, marjad, leib ja muud pagaritooted, liha ja kala, kohupiim, juustud, mesi, joogid ja maiustused,» räägib Aadli.
«Samuti on oodatud käsitöölised: rahvuslikus laadis käsitöö, kudumid, linased tekstiilid, punutised, sepised jm. Oma tegemisi võivad tulla tutvustama ka traditsioonilise ehituse või elulaadiga seotud ettevõtlikud inimesed,» lisab ta. Eesti leiva päeva idee sündis juba kümme aastat tagasi 2007. aastal, kui Eesti Leivaliidu juht Arnold Kimber pöördus vabaõhumuuseumi poole mõttega tutvustada ja populariseerida leivategu ja leiba kui eestimaise toidu kuningat.
Igal laadal, sh Eesti leiva päeval, on igal aastal programmis uusi tegevusi ja teemasid. «Oleme kümne aasta jooksul käsitlenud tavanditoitu – pulma-, katsiku- ja peielaual pakutavat, rääkinud leivakõrvasest kalast ja näljahädast päästnud kartulist. Seega on igal aastal Eesti leiva päev külastajale ainulaadne elamus,» lubab Triin Aadli.
Juba 20. suur Paunvere väljanäitus ja laat
Palamuse vallavalitsuse arendusspetsialist Reelika Kivimurd ütleb, et nende ürituse mõte on aastaid olnud tuua osalejateni kõik suur ja erakordne, mida Eestimaa loodus selle kujundajate kaasabil on võimeline andma ja pakkuma.
Laadal on käsitööesemeid, põllu-, metsa- ja aiasaaduseid, loomad ja linnud, puud ja põõsad ning kõik erakordne ja kummaline nii taime- kui ka loomariigist. Päevajuht on Raivo E. Tamm, kes on 2017. aastast Oskar Lutsu huumoripreemia laureaat. Esinevad Väikeste Lõõtspillide Ühing, Svjata Vatra ning mitmed kultuurikollektiivid Eestist ja Lätist.
Sellel aastal toimub Palamusel raievõistluste xTreem Cup üks tänavusi osavõistlusi, millest võtab osa Eesti paremik, lisaks Läti, Soome, Leedu ja Valgevene koondised. Samuti toimub Suur Sigadus ja mitmed muud põnevad ettevõtmised.
Eriline laat Väike-Maarjas
17. septembril toimub Lääne-Virumaal Väike-Maarjas üks eriline talutoidupäev, mille raames korraldatakse hoidisekonkurssi, toimub juurviljapillide valmistamise õpituba ning suur vanavara- ja sügislaat. Laat kannab nime talutoidupäev-hoidisekonkurss-vanavaralaat. Väike-Maarja Seltsimaja juhataja Kalev Pärtelpoeg ütleb, et esimest korda toimus talutoidupäev ürituste sarjas «Seltsimaja 100» 2012. aasta septembris. Talutoidupäev sai alguse Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi eestvedamisel. «Viie aastaga on sellest saanud tore ühisettevõtmine kohalike seltside ja kultuurikandjate koostöös, kuhu on alati oodatud kaugemadki külalised osalema ja kauplema. Hoidisekonkursil selgitatakse välja parimad magusad, soolased ja ahhaa-elamust pakkuvad hoidised. «Konkursil osalemiseks tuleb tuua seltsimajja korraldajate kätte kaks purki/pudelit vähemalt pool liitrit hoidist koos retseptiga.
Uudse ettevõtmisena toimub Väike-Maarja talutoidupäeval-laadal juurviljapillide valmistamise õpituba. Mida see endast täpselt kujutab, selgub kohapeal. Laadale on kauplema ja oma tooteid näitama oodatud kõik, kes müüvad talutoitu, põllumajandus-, aia- ja metsasaadusi, talutehnikat, käsitööd, vanavara ja muud tööstuskaupa.
Kes ei ole veel otsustanud, millisele laadale sel sügisel minna, saab valiku teha laadakalendri abil.