Tallinna lähedal Assakul suvekodu omav pensionär Kaarel Maripuu (73) jagab Maa Elu lugejatega oma kogemusi mügride püüdmisel tavalise hiirelõksu ja sepikuga.
Mügrisid saab püüda sepikuga
24. august 2017, 09:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil on Assakul üks väike maalapike, kus kasvatame oma perele vajalikku köögivilja. Ma ei tea, kust need mügrid tulid, aga nad hakkasid meie elamist segama ja saaki vähendama. Närivad porgandeid ja oleks siis, et sööks ära terve porgandi, aga nad maitsevad ampsu ühest ja teisest. Isegi avamaal kasvavate kurkide kallal on käinud,» räägib Maripuu toimunust. Ühe õunapuu ümber on näiteks korraga 10–15 auku.
Rotimürk ei toimi, klassikaline lõks aga küll
Maripuu oli proovinud raputada mügride käiguaukude peale rotimürgi teri, arvestusega, et need lindudele silma ei torka, aga tulemus oli null. Kui augud olid aetud juba lillepeenrassegi, sai abikaasa pahaseks ja otsustas ise tülikate loomadega võitlusse asuda. Ta võttis tavalise hiirelõksu ja pani selle sisse tükikese sepikut. Ja ennäe imet, järgmine päev oligi mügri lõksus. Paari nädalaga püüdis naine niimoodi kinni mitte ühe või kaks, vaid 11 mügrit. Nii et asi toimib. Lõks tuleks siiski varjata nii ära, et linnud või koduloomad, kui neid on, sinna ei satuks, paneb Maripuu südamele.
Muttidega on raskem
Küsimusele, kas sama nippi võiks ka muttide peal katsetada, vastab mees eitavalt, sest mutid on teatavasti loomtoidulised. Mügrid seevastu on taimse toidu peal. Maripuudel ilumuru õues ei ole ja mutiaugud neid eriti ei sega – kui mullahunnik tuleb, silutakse see lihtsalt ära. Mutte on nad püüdnud tavalise poest ostetud mutilõksuga. «Tänavu olen ühe suure isendi kätte saanud, jahin kaht veel, aga need ei taha kuidagi lõksu minna,» lausub ta.