Pühapäeval algab Eestis veelinnujahi hooaeg. Keskkonnaministeerium tuletab meelde, et küttimisel tuleb lisaks jahieeskirjale järgida ka jahinduse head tava.
Keskkonnaministeerium: kütitavatesse tuleb suhtuda austusega
/nginx/o/2017/07/04/6854505t1hec3a.jpg)
18. august 2017, 17:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ehkki elementaarne, paneme veelinnujahi hooaja alguses jahimeestele ja –korraldajaile südamele järgida küttimisel jahinduse head tava. Küttimisel ei tohi domineerida tapakirg ning kütitavatesse tuleb suhtuda austusega,» ütles keskkonnaminister Siim Kiisler ning lisas, et eeskirjad ja head tavad tuleb selgeks teha ka Eestit linnujahihooajal väisavaile välisjahimeestele.
Keelatud võtted
Ministeerium tuletab meelde seda, et veelindude küttimisel on keelatud elektroonilise peibutusvahendi kasutamine. Samuti ei tohi veelindude küttimisel kasutada pliihaavleid. Plii on kahjulik veekogu põhjast toitu otsivatele lindudele, kes sageli neelavad pliihaavleid, mis põhjustavad mürgituse.
Keskkonnaministeeriumi jahinduse nõunik Tõnu Traks lisab, et üldjoontes on linnujahi küttimise tingimused samad mis väikeulukite puhul ning kõik need on kirjas jahieeskirjas. Traks pöörab tähelepanu ka sellele, et pliihaavlitega kütitud loomi ei tohi mitte mingil juhul panna söödaplatsile kotkaste peibutuseks või jätta niisama loodusesse. Kõik kütitud ulukid tuleb üles leida.
Järelevalvet teeb linnujahile Keskkonnainspektsioon
Kõikidest linnujahi reeglite rikkumistest või nende kahtlustest palub inspektsioon teatada valvetelefonil 1313.
Jahieeskirja järgi kehtib partlastele, laugule, kajakatele ja tikutajale jahihooaeg 20.augustist 31.oktoobrini. Hanesid ja laglesid võib küttida alates 20. septembrist kuni 30.novembrini.