Eesti rohumaal kosunud lihaveised sõidavad rekadel Türki ja Poola

„Loomadega peab suhtlema, nad peavad sind usaldama, siis on palju lihtsam nendega toimetada,” ütleb Andres Vaan. Foto: Riina Martinson

Mööda Eestimaad sõites näeb järjest harvemini piimalehmakarju ja üha enam lihaveiseid. Viimaste arv ületas sel suvel esimest korda 80 000 piiri.

Lihaveisekasvatajaid on Eestis 2500 kanti. Tõsi, osa neist peab vaid üht või mõnd looma. 

Aigar Suurmaa on lihaveiste kasvatamise teemat uurinud (ja vahepeal ka neid kasvatanud) pea pool sajandit ja tegutseb praegugi loomakasvatuse konsulendina. Ta näeb oma ametis, et ala vastu huvi tundjaid tuleb iga aastaga juurde ja märkimisväärselt palju on nende seas nooremaid inimesi. «Noored saavad vanavanemate maad kätte ja mõtlevad, mida edasi teha. Piimalehmadega on palju tööd, lihaveistega on märksa lihtsam ja lisaks saavad maad hooldatud,» räägib ta.

Suurmaa sõnutsi sobib Eesti lihaveiste kasvatamiseks, sest siin on palju rohumaid. «Välismaalased käivad siin ja ütlevad, et meil on paradiis – nii palju puhast loodust,» sõnab Suurmaa. «Üks herefordikasvataja tuli kord Uus-Meremaalt ja imestas, et meil on nii palju kasutamata maad, aga neil on iga sentimeeter kasutuses.»

Kuna mereäärsed alad sobivad lihaveiste karjatamiseks eriti hästi, ongi neid loomi kõige arvukamalt Saare- ja Läänemaal. Eestis kasvatatakse praegu 15 lihaveisetõugu, aga levinumad on hereford, aberdiin-angus, limusiin, simmental, šarolee, šoti mägiveis ja akviteeni hele. Enam tahetakse kasvatada pigem suuremaid tõuge, nende järele on Euroopaski nõudlus suurem. 

Lihaveiseid on lihtsam kasvatada ja risk on väiksem

Eesti lihaveiste kasvatajate seltsi esimees Aldo Vaan alustas lihaveiste kasvatamisega selle sajandi algusaastatel ja nüüdseks on ta perekonnal Lihula ligidal Topi talus limusiine ja akviteeni heledaid kokku 350–400 vahel.

Varem pidas Vaan piimakarja, aga siis tuli järgemööda paar piimanduskriisi ja piimaraha jäi saamata ning nii langeski otsus uue suuna kasuks. Lihaveiste kasvatajate seltsi juhtides näeb ta, et praegugi läheb nii mõnigi piimakarja kasvataja lihaveisele üle. Samuti on paljud lambakasvatajad, kel villand huntide ja šaakalite rünakutest, võtnud suuremad loomad.

Vaan seletab, et lihaveisekasvatusega alustamine nõuab piimakarjaga võrreldes vähem investeeringuid. Pealegi ei pea lihaveistega oma tegemisi täpselt kella järgi sättima ja väiksema karjaga võib tegelda muu töö kõrvalt.

Suurmaa sõnutsi saab lihaveiste kasvatamise eesmärke laias laastus jagada kolmeks. Esmalt võimalus toota kvaliteetset veiseliha, mis on majanduslikult tulutoov eeskätt suurte karjade puhul.

Teiseks kasvatatakse puhtatõulisi veiseid, et müüa neid tõuloomadena teistele farmidele, ka välismaale. Lisaks on lihaveised head rohumaade hooldajad.

«Põllumajanduses läheb suund järjest suurenemisele ja piimafarmidki lähevad suuremaks ning lehmad on laudas kinni, sünnivad seal ja isegi suvel veetakse neile traktoritega sööt ette, aga lihaveised võivad olenevalt asukohast olla aasta läbi väljas,» räägib Vaan.

Lihaveised viibivad varakevadest hilissügiseni karjamaal ööpäev läbi. Mõnel pool on nad väljas talvelgi. Külma nad ei karda, kuid vihma ja tuule eest peab neil kindlasti olema varju alla mineku võimalus. Paljudes Eesti piirkondades ei saa lihaveiseid siiski hilissügisel ja talvel väljas pidada, sest pinnas on loomade jaoks pehme. Olemine läheb liialt mudaseks.

Maastikuhoolduse puhul on plussiks, et loomadega pääseb säärastesse kohtadesse, kuhu tehnikaga peale ei kannata minna. Üha sagedamini karjatatakse lihaveiseid linnadeski. «Kuressaares üks maaomanik ütles, et linnaloomad tõstavad ta kinnisvara hinda, kui nad kõrge pilliroo ära söövad ja nii ta krundilt merevaate avavad,» toob Vaan näiteks.

Statistikaameti numbrid näitavad enamiku põllumajandusloomade arvukuse langust ja lihaveised tunduvad olevat ainukesed, kelle hulk iga aastaga kindlalt suureneb.

Kui selle sajandi alguses oli lihaveiseid Eestis tuhatkond, siis tänavu juulis sai ületatud 80 000 piir ja praeguseks on neid veel pea paar tuhat juures. «See on juba päris märkimist vääriv arv,» rõõmustab Vaan. «Nüüd oleme seisus, kus lihaveiste kasvatajatel on oma aretusmaterjali müüa ja saab siit Eestist häid loomi.»

Eestist ostes saavad kasvatajad tõupulli kätte tuhat või enam eurot odavamalt kui piiri tagant. Eestis maksab tõupull Vaani sõnutsi 2000–2500 eurot, mõni väga hea loom ka 3000.

Loomi tuuakse sisse Taanist, Rootsist, Soomest, Saksamaal, Tšehhist ja Prantsumaalt. Peale selle imporditakse pullide sügavkülmutatud spermat.

Suur osa toodangust sõidab Eestist välja 

Lihaveise liha kilo maksab poes paarkümmend eurot ja peale ning osale eestlastest pole see hind taskukohane. Siiski olukord paraneb ja iga aastaga jääb järjest enam siinkasvatatud liha Eestisse.

Praegu kasvatajatel toodangu realiseerimisega probleeme pole.

Suur osa lihaveiste ekspordist läheb Türki, põhiliselt lähevad sinna nuumapullid. «Türgis on palju toitu nõudvaid suid, aga pole sobivat rohumaad, kus loomi karjatada. Mullu tahtsid türklased Euroopast saada 500 000 looma,» teab Vaan. «Hind oli mullu kohati isegi väga hea. 300kilose looma eest sai kätte sama summa, mis kulunuks looma üles kasvatamiseks 600–700kiloseks ja siis lihakombinaati viies.»

Türklastel on Eestis oma esindajad, kes siin loomi kokku ostavad. Eestis pannakse 60 looma reka peale ja teekond Türgimaale võtab aega nädala. Selle aja sees tuleb mitu korda loomad maha laadida, korralikult toita ja joota. Juua-süüa saavad sõidu ajalgi. 

Vaan räägib, et vahepeal oli paar aastat aeg, mil Baltimaadest ei tohtinud Türki osta ja siis tekkis seis, kus pullidest polnud võimalik õigel ajal lahti saada ja pakkumine kohalikul turul oli nõudlusest suurem, mistõttu hind läks alla. Siis tulid siia loomi ostma poolakad ja Poola on praegu meie jaoks teine suur ekspordimaa.

«Momendil meil loomade realiseerimise muret ei ole. Momendil,» sõnab Vaan. «Ma näen, et maailmas on nõudlus liha järele suur ja hind läinud paremaks. Eestiski on kokkuostuhind läinud paremaks.»

Vaan tunnistab, et poliitika mõjutab loomakasvatajate elu oluliselt. «Alati jälgin uudiseid Türgi kohta, see, mis seal toimub, mõjutab meid väga. Kui sealne turg kaob, tekib kohe ülepakkumine ja uute kanalite leidmine võtab aega,» selgitab ta.

Türki minevate loomade puhul pole vahet, on nad mahedalt kasvatatud või mitte, küll aga mujal Euroopas saab lihaks realiseerides mahelooma eest enam raha.

Metsloomadega muret pole

Lihaveised on üle poole aasta ööpäev ringi karjamaal, aga rebased ja hundid nii suurtele loomadele liiga ei tee. Vaan on kuulnud üksikutest juhtumistest, kus hundid on piiranud vasikaid. «Pigem tean mitut juhtumit, kus lambakasvatajad lõpetavad ja lähevad lihaveiste peale üle, sest šaakalid ei lase lammastega normaalselt tegelda,» sõnab ta.

Vaan pelgab pisut, et selline rahulik seis võib muutuda: kui lambakasvatust tõmmatakse koomale ja metssead kaovad, keda hundid siis sööma hakkavad?

Kui keegi tuleb alustamisplaaniga tema käest nõu küsima, ütleb Vaan, et kui sobiv maa olemas, siis ta pigem innustab lihaveiseid võtma. «See on võimalus elada maal ja toime tulla, maad korras hoida ja lisasissetulekut saada,» arvab ta.

Suurmaa näeb samuti alal perspektiivi. «Isegi vanemal inimesel oleks täiesti jõukohane kümmekond looma üles kasvatada. See oleks hea tegevus ja väike lisasissetulek,» soovitab ta.

LIHAVEISE KASVATAMINE

• Lihaveistel on kõrge karjainstinkt ja loomad on üldjuhul sõbralikud.
• 80% ajast on loomad väljas karjatamisel ja on vabapidamisel ka talvel.
• Loomi pole vaja lüpsta, seega on tööjõukulud väiksed.
• Vasikad kasvavad kiirelt, sest saavad palju piima – paarkümmend liitrit päevas.
• Loomad haigestuvad harva, on vähenõudlikud sööda suhtes.

LIHAVEISTE EKSPORT

2016. aastal eksporditud lihaveiste arv.

BELGIA                  191

GRUUSIA                   1

HISPAANIA                 2

HOLLAND                 46

HORVAATIA              10

ITAALIA                     1

LÄTI                     1031

LEEDU                    415

LIIBANON                 52

POOLA                  3205

RUMEENIA               120

SAKSAMAA                  2

SLOVAKKIA              939

SLOVEENIA               46

TÜRGI                  4407

TURKS JA CAICOS       2

UNGARI                    67

KOKKU               10 537