Keskkonnainspektsioon alustas tänavu esimese kuue kuuga keskkonnarikkumistega seoses 659 väärteo- ja 16 kriminaalmenetlust. Trahve on määratud kokku ligi 170 tuhande euro ulatuses.
Mis on valesti? Keskkonnainspektsiooni iga kaheksas kontroll toob kaasa süüteomenetluse
/nginx/o/2017/07/04/6854505t1hec3a.jpg)
11. august 2017, 11:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sama palju rikkumisi, sama palju raha
«Rikkumiste üldarv on praktiliselt sama mis eelmise aasta samal perioodil ning ka trahvide kogusumma jääb samasse suurusjärku,» märkis Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Olav Avarsalu.
Esimesel poolaastal alustati enim ehk 242 menetlust kalapüügiseaduse alusel, sealhulgas 234 väärteomenetlust ja 8 kriminaalasja. Lisaks eemaldati püügilt ligi kaks tuhat selguseta kuuluvusega püügivahendit, millest rohkem kui pooltel juhtudel oli tegu nakkevõrkudega.
Jäätmekäitlus on valukoht
Menetluste arvu poolest on teisel kohal jäätmevaldkond 147 väärteo- ja ühe kriminaalmenetlusega. Ka enim ettekirjutusi on tehtud seoses jäätmetega – kolmekümnest tänavu tehtud ettekirjutusest 17 on seotud jäätmekäitlusnõuete rikkumisega. Näiteks on jäätmekäitlusfirma võtnud vastu lubatust rohkem jäätmeid või selliseid jäätmeid, mida ta ei tohi käidelda. Suuremad probleemid on seotud ohtlike jäätmete ning ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisega.
Vähem inimesi, suuremad trahvid
«Personali vähenemine sunnib meid tegema valikuid. Tegeleme tõsisemate ja keskkonda enim mõjutada võivate probleemidega ning seetõttu on trahvisaajate hulgas rohkem juriidilisi isikuid, millest tulenevalt on ka trahvisummad suuremad, ulatudes kuni 10 000 euroni. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on keskmine trahvisumma tõusnud 14 protsenti,» ütles Avarsalu.
Inspektorid on kuue kuuga teinud ühtekokku 3795 kontrollkäiku, keskmiselt iga kaheksas kontrollimine tõi kaasa süüteomenetluse alustamise.
Menetluste arvu järgi võib probleemsemateks piirkondadeks pidada Harju-, Tartu-, Pärnu- ja Ida-Virumaad. Kolmes esimesena nimetatud maakonnas annavad tooni kalapüügirikkumised, Ida-Virumaal oli enim jäätmealaseid rikkumisi.