Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Mahedate võtetega tigude vastu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tigudele meeldivad kõrgeks kasvanud muru, umbrohtunud alad ja kõik niisked paigad. | FOTO: Marko Saarm

Vihmasel ja jahedal suvel on aias palju tigusid. Nende lemmikaeg varasügis on aga alles ees ja kui tigusid kuhugi liiga palju koguneb, on saak rikutud.

Koduaias tasub teotõrjet teha mahedalt ning kasutades järjekindlalt ja korraga mõnda järgnevalt soovitatud võtteist. Päris lahti tigudest ei saa, aga piisab sellestki, kui nad on nii-öelda vaos hoitud.

Teotõrjeks müügil olevad graanulid, mille toimeaine on metaldehüüd ehk kuivpiiritus, on mõjusad, kuid paraku on need ohtlikud ka lindudele ja lemmikloomadele. Väga kahju on, kui kellegi koer teograanulite pärast otsa saab. Seda on aga juhtunud ja hoiatust tasub seepärast igal suvel korrata. Kõike, mida uudishimulik ja mänguhimuline lemmik teha võib, ei oska me ette kujutada ja graanuleid on seetõttu keeruline piisava ettevaatusega kasutada. Parem karta kui kahetseda, väikesele koerale piisab mürgituse saamiseks sellestki, kui ta ampsab suhu vaid mõne graanuli või lakub pärast neist ülejooksmist käpad puhtaks. Veterinaar Tiina Toomet selgitab asja põhjalikult artiklis «Teomürk on surmaohuks ka lemmikloomale», leiate selle huvi korral internetist.

Väga tõhus tõrjevõte on sügisene ja kevadine kaevamine ning näiteks peenramaa kolmekordne freesimine või kultiveerimine kevadel päikeselise ilmaga. Sedasi tulevad mulla pinnale ka teomunad, neid kuivatab siis päike ja saavad paremini kätte tigude looduslikud vaenlased. Nii et kui kahtlete, kas tasub sügisel peenramaad kaevata, siis teonuhtluse vähendamine on kindlasti üks argument kaevamise kasuks. Teod armastavad muneda niiskesse, raskesse ja happelisse mulda. Natuke on abi happelise mulla lupjamisest ja sellest, kui segada liiga raskesse mulda liiva. Kui elate üksildases kohas, kus muruniitmine naabreid ei sega, katsuge niita kas hommikul või õhtul hiljem, siis saab tigusid rohkem otsa.

Kui linnud teil marju süües hinge täis ajavad, siis mõelge, kui palju oleks aias tigusid ilma nendeta. Tublid teohävitajad on aias ka konnad, siilid, karihiired ja mutid. Kui on võimalik, siis laske kevadel enne peenarde tegemist ja sügisel pärast saagi koristust aiamaale siblima kanad ja pardid.

Ahvatlevad püünised

Praegu saame oma lilli ja aiavilju kaitsta tigusid kokku korjates. See töö on lihtsam, kui teod püünisesse meelitada. Kui kokku kogutud teod keeva veega üle valades hävitada, siis jääb tigusid ja nende mune sügisel vähem mulda talvituma.

Teopüünise võib ise teha, aga neid saab ka osta. Näiteks firmas Swissinno on välja mõeldud feromoonidega teopüünis, kuhu ahvatlev lõhn peaks teod kokku tooma koguni 25 m2 pealt. Toote kasutusjuhendis soovitatakse vee ja valmissöödaga täidetud püünised aias viiemeetriste vahedega osalt mulda panna. Biolit Gardeni teopüüniseks on roheline topsik, millel on kaane serva all ava, kust teod ahvatleva lõhna peale sisse poevad. Püünisesse tuleb enne panna pisut õlut ja mõni tilk tootega kaasas olevat atraktanti ehk ligimeelitavat ainet. Topsik suruge seal, kus palju tigusid liikvel, nii mulda, et selle serv jääb maapinnast pisut kõrgemale. Püünis peaks teod kohale meelitama kuni 2 m kauguselt. Kõiki taolisi püüniseid tuleb puhastada ja uuesti täita iga paari päeva tagant.

Odavam on püünis muidugi ise teha, lisaks õllele võib taimede vahele sätitud nõusse või näiteks püstise servaga plastkarpi tigude meelituseks panna piima, pärmivett või käärinud mahla. Kui tigusid on palju, siis võiks üks selline püünis olla 1 m2 suuruse ala kohta. Et püünisesse ei satuks usinalt lehetäisid ja kapsaliblika röövikuid hävitavad jooksiklased või teised kasurputukad, vaadake, et plastkarbi vm nõu serv oleks maapinnast vähemalt 1 cm kõrgemal. Püünis pange üles õhtul või pärast vihma, sest siis lähevad teod liikvele.

Tigusid aitab kokku meelitada ka köögi- ja puuviljade koorte lõhn. Kui sööte arbuusi, melonit või banaani, siis viige koored õhtul kindlasti peenrale tigusid püüdma ja hävitage nad hommikul. Katsetada võib ka rabarberilehtede, kõrvitsa-, kurgi-, õuna- ja isegi kartulikoortega.

Pärast niitmist võib maha laotada kile, papitüki vm, mille alla teod päeval varjuvad ja kust neid siis samuti hulgi kätte saab. Tigusid korjates vaadake alati üle tigude lemmiktaimed: hostad, saialilled, kobarpead, päevakübarad, madalad astrid, tsinniad, peiulilled, daaliad, päevaliiliad, tokkroosid. Tigudele meeldivad väga ka salatid ja kapsad, spinat, põldoad, mädarõigas jpm. Mõnda neist tasuks tigude ahvatluseks ehk kasvatada nende taimede läheduses, mida tahate kõige rohkem kaitsta.

Tigude korjamisest on muidugi kasu ainult siis, kui saate seda teha järjekindlalt.

Mitu võtet korraga

Tigudele meeldivad kõrgeks kasvanud muru, umbrohtunud alad ja kõik niisked paigad. Korras aias, kus pole sobivaid elu- ja varjepaiku, on nendega vähem muret. Maas vedelevad oksad, lauajupid, kivid jm koristage ära. Kui kitkute, siis viige ka umbrohi peenarde vahelt ära. Ärge jätke peenrale ülekasvanud ja õitsema läinud spinatit, rukolat, rediseid vm. Kui õhk liigub ja taimed kasvavad hõredamalt, on tigusid vähem.

Ka kõduneva puukooremultši sisse on tigudel hea varjuda ja muneda. Samas osa multše jälle kaitseb taimi teorünnaku eest. Taimede ümber on tigude peletuseks soovitatud õhukese kihina panna näiteks kuivi orasheinajuuri, koirohtu, soolikarohtu, tammelehti, münti ja sidrunmelissi. Nimetatud taimed aitavat tigusid peletada ka kasvavatena, peletajateks peaksid sobima veel nõmm-liivatee, raudrohi, sibul, küüslauk, porrulauk, pune, kurereha, kurekell, pelargoon, üheksavägine, iiris ja gladiool. Mulda võiks pritsida koirohu-, purustatud ingverijuure, orasheina- või tubakaleotisega. Seda valmistades jätke taimedele valatud kuum vesi ööpäevaks tõmbama.

Kuivast ja teravast materjalist tõkkeribadest on tigudel raske üle pääseda. Peenra ja üksikute taimede kaitseks on tõkkeid tehtud näiteks puutuhast, munakoortest, kuivatatud kohvipaksust, saepurust, jämedast liivast, graniitkillustikust, tellisepurust, klinkritolmust, väetisest, kuuse- ja männiokkaist, kustutamata lubjast ja isegi söögisoodast. Kui vihm kaitseribad läbi leotab, tuleb neid mõistagi uuendada. Mina katsin peenarde vahekäigud kevadel mereadruga, see pärsib umbrohu kasvu ja on ühtlasi väetiseks. Krõbekuival adrul on teol kindlasti valus liikuda. Suve edenedes olen adrukihti uuendanud.

Peenarde ja kompostihunnikute ümber pannakse ka plasttõkkeid. Mujal maailmas kiidetakse tõhusa peletina veel vaskplekiribasid ja teibiga vasklinti, mida saab kinnitada peenraümbrisele või taimenõudele. Neid peaks saama eBayst osta. Vask mõjub tigudele ärritavalt, nad eritavad palju lima, ei saa lõpuks enam liikuda ja surevad.

Aiapoest leiate veel söötmürgi Ferramol, mille toimeaine on raudfosfaat, mis laguneb rauaks ja fosfaatideks. Vette ei tohi Ferramol sattuda. Õigel kasutamisel see tõrjevahend koertele, teistele koduloomadele, siilidele ja lindudele ohtlik ei ole.

Tõelist aiavaenlast ja õgardit, suurt ilma kojata hispaania teetigu (Arion vulgaris, varem A. lusitanicus) igas Eesti kandis õnneks veel pole. Rootslased on nendega aga väga hädas ja näiteks Fääri saartel ründavad nad isegi kartulipõlde. Hispaania teetigusid on kõige rohkem uutes elamupiirkondades, kuhu nad on jõudnud taimede ja mullaga. Kui ostate taimi, siis uurige enne istutamist hoolega, et istiku mullapallis ei oleks hispaania teeteo hallikasvalgeid umbes 3 mm läbimõõduga mune. Need tuleb kindlasti hävitada.

Tagasi üles