Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Mardikas pole sel aastal kartulikasvatuse peamine probleem

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kartulimardikas. | FOTO: Peeter Kümmel

Kui mullu kirjutasime kartulimardikate rünnakust juba maikuu teises pooles, siis tänavu esimesed mardikad alles ronivad mullast välja, küll aga kimbutab väikekasvatajate kartuleid niiskuse tõttu lehemädanik.

Kartuliteadlane Luule Tartlan on nii Eestis ringi sõites kui ka telefonitsi kartulikasvatajatega vesteldes saanud kinnitust, et esimesi mardikaid nähti juuli lõpunädalatel ja sedagi vaid mõnes üksikus kohas.

Selline hiline algus pole sugugi tavapärane, Tartlani mäletamist mööda oli sarnane seis 2008. aastal. Kartulikasvataja Kalle Hamburg, MTÜ Eesti Kartul juhatuse esimees, meenutab, et mõned aastad tagasi oli koguni nii, et kui kartulipanek käis, olid mardikad juba väljas.

Kartulimardikad on soojalembesed ja jahedad ööd hoidsid nad suve esimesel poolel mullas. Kui korralikku soojalainet ei tule, võib suurem osa mardikaist maasse jäädagi. «Kartulimardikas talvitub küllaltki sügaval mullas ja välja ronima hakkab alles siis, kui muld on soojenenud 14−15 kraadini. Kui kliima on neile ebasoodne, ei pruugi nad sel aastal välja tullagi, tulevad alles järgmisel,» selgitab Tartlan. «Mardikad haistsid kehvapoolset toidulauda ega kiirustanud väljatulemisega, aga arvan, et küll nad tulevad veel.»

Nagu öeldud, on siin-seal üksikuid kartulimardikaid juba nähtud − need kuuluvad «luurajate» hulka. Kui olukord on soodne, tulevad mullas ootel olevad mardikad välja, üldjuhul 10−12 päeva pärast esimesi. Eriti tähelepanelik tasub olla neil põldudel-aedades, kus mullu mardikatega hädas oldi, sest kui ühel aastal on mardikad kohal, võib karta, et nüüd jäätegi samas kohas kartulit kasvatades nendega võitlema. Kui leiate mardikaid, ei tohi neil lasta tagasi mulda minna, vaid tuleb kindlasti ära korjata. Tartlan tõdeb, et kartulimardikas kimbutab enam väiketootjate, mahetootjate ja aiapidajate kartuleid, aga suurtootjate põllud on üldiselt mardikavabad, sest neid pritsitakse spetsiaalsete tõrjevahenditega.

Hamburg märgib, et kartulimardikatest räägitakse küll igal suvel palju, kuid teema on pisut üle võimendatud – võtmeküsimuseks on kartulikasvatuses ikkagi sademete hulk ja kartuli-lehemädaniku levik.

Lehemädanik on kohal

Pärast pikemat külma tulnud soojem aeg, mil sageli sajab, on igati soodne kartuli-lehemädaniku arenguks. «Väikekasvatajad peavad praegu valvel olema, sest soe ja sademerikas ilm soodustab lehemädaniku levikut,» räägib Tartlan. «Lehemädaniku avastamiseks tuleks hommikul, kui veel kaste maas, kartulite lehti keerata ja uurida, kas nende alumisel küljel on hallikas kirme. Kui on, siis tuleb kindlasti teha tõrjet. Kui vaid mõni üksik taim on nakatunud, võiks võtta kilekoti, see taimele pähe panna ja taim välja tõmmata. Pealsed tuleb hävitada, aga mugulad kõlbavad söögiks.»

Hamburg hoiatab, et juulis suutsid külmad ööd veel kartuli-lehemädanikku tagasi hoida, kuid soojemate ööde saabudes võib see plahvatuslikult edenema hakata. Tõsi, suurtootjate põllud enamasti lehemädanikuga hädas pole. Tõrjevahenditest rääkimine on tänavu ääretult hell teema, kuid paraku suurtootmises ei saa kartulimardikatest ja lehemädanikust pritsimata lahti. «Me ei saa võtta endale seda riski, et pritsimata jätame. Siis on garanteeritud, et saak on null,» rõhutab Hamburg.

Külma kevade mõju

Jahe kevad ja suvi on pidurdanud taimede arengut ja mugulaid on tavapärasest vähem. «Kes panid kartuli vara maha, need on hädas tõusmepõletikuga, kes panid hiljem, neil taimed arengus maas,» kirjeldab Hamburg.

Tänavune suvi pole kartulikasvatuseks siiski kõlbmatu, aga kuna pisikeses Eestis erineb ilm suuresti, on seis paiguti teine. Näiteks oli Põhja-Eestis suve esimeses pooles kartuli kasvuks vihma liialt vähe, samal ajal kui Peipsi ääres seisis mõnel pool vihmavesi vaos.

Kesk-Eestis, kus asuvad Hamburgi põllud, on sademeid parasjagu. «Vast natuke võiks rohkem olla,» soovib mees. «Taimekasv võiks lopsakam olla, kartul on arengus maha jäänud. Kuna kartuli areng on hilisem, on hirm, et koristus võib vihmase aja peale jääda.»

«Suvi pole kokkuvõttes hull, aga kuna kevad oli väga jahe, siis varajase kartuli saagiga ei saa kasvatajad kiidelda,» sõnab Tartlan. «Ehkki tärkamine on olnud väga ebaühtlane, on suurtootjate põllud praeguseks siiski väga ilusad – vaatad ja naudid.»

PANE TÄHELE

  • Kartulimardikad hakkavad mullast välja tulema, kui mulla temperatuur on 14–15 kraadi.
  • Suurem osa mardikatest tuleb välja 10–12 päeva pärast esimesi.
  • Kui põllul oli eelmisel aastal kartulimardikaid, siis nüüd tuleb põldu kontrollida iga päev.
  • Mardikate vastu aitab nende järjepidev ärakorjamine või keemiline tõrje.
  • Korjata tuleb neid päevas paar-kolm korda ja hävitada soolalahuses.
  • Hoolega tuleb jälgida munakurnade esinemist ja need siis hävitada.
  • Kui olukord väljub kontrolli alt, aitab ainult keemiline tõrje või kartulikasvatamise lõpetamine.
  • Kartuli-lehemädaniku avastamiseks vaadake hommikul, kas lehtede alumisel küljel on hallikat kirmet.
  • Nakatunud taimedele pange pähe kilekott, tõmmake välja ja hävitage varred.
Tagasi üles