Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

August – udude kuu

Ilmatark

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Marko Saarm

Teisipäeval võisime öelda: „Tere, august!“ Ja august on mõnes mõttes tõeline udude kuu: ööd muutuvad üha pikemaks, nii et õhk jõuab öö jooksul jahtuda ja õhus olev niiskus muutuda uduks, ilmselt ei kujuta keegi augustit hommikuste ududeta ettegi.

Augustis on tegu enamasti kiirguslike ehk radiatsiooniududega, mistõttu sisemaal on udu rohkem kui mere ääres (soe vesi aeglustab õhu jahtumist ja seepärast on udusid seal ka vähem). Seetõttu teen juttu eeskätt radiatsiooniududest.

Udusid on mitut liiki. Need jaotatakse kahte suurde rühma: frontaalsed ja õhumassisisesed. Õhumassisisesed (ka massisisesed) udud jaotatakse omakorda jahtumise tagajärjel ja auramise tagajärjel tekkivateks. Jahtumise tõttu tekivad radiatsiooniudud, advektiivsed, advektiiv-radiatsioonilised ja nõlvade udud.

Kui külmal poolaastal on tavaline advektiivne ehk sisserännanud udu, mis tekib siis, kui soe ja niiske õhumass voolab külma aluspinna kohale, siis suvel ja sügise hakul kiirguslik ehk radiatsiooniudu (ka jahtumisudu), mis tekib selge ja vaikse ööga, kui maapind tugevasti jahtub. Selle vertikaalne ulatus on tavaliselt mõnikümmend kuni 300 m, kusjuures taevas on sageli nähtav. Iseloomulik on säärane udu antitsüklonite keskosadele ja harja telgedele. Kõige rohkem tekib seda madalates ja niisketes kohtades, kus jahtumiseks on tingimused soodsaimad – rabades, lohkudes, jõgede orgudes, järvede nõgude kohal. Radiatsiooniudu on suve hakul (juunis) tavaliselt veel harva, kuna ööd on jahtumiseks liiga lühikesed. Seetõttu ei kasva kiirguslik udu enamasti ülduduks. Vahel juulis, sagedamini augustis (eriti just niiske õhumassi korral) võib kiirguslik udu pikema öö tõttu muutuda ülduduks. Kiirguslik udu on tavaline talvelgi, kui ilm on vaikne ja selge, eriti eespool nimetatud kohtades. Kui õhk on niiskem, siis võib tekkida ka üldudu. Kiirguslik udu kaob enamasti juba nõrga (kahe-kolmepallise) tuulega.

Satelliitvaatlused näitavad, et radiatsiooniudud lagunevad esialgu servadelt, kus udu on kõige hõredam. Hommikune päike soojendab seal ka kõige kiiremini maapinda ja nii tekivad tõusvad õhuvoolud, mille tõttu udu hajub. Samuti aitab udu hajumisele kaasa õhutemperatuuri tõus. Mida soojem on õhk, seda kõrgem on küllastava veeauru rõhk, mistõttu temperatuuri tõustes suhteline õhuniiskus väheneb – udu moodustavad veetilgad aurustuvad.

Sageli aga advektiivne ja radiatsiooniline (jahtumis-)udu kombineeruvad, mis tähendab, et soe õhumass liigub külma aluspinna kohale ja jahtub altpoolt tugevasti, kuni tekib kondensatsioon. Sellised on sageli sügisesed udud. Udu tihenemist soosib vaikne ja udukihi kohal pilvedeta (selge) ilm. Sooja ja niiske õhumassi sisseränne selge ja vaikse, st jahtumist soodustava ilma saatel on ilmselt põhjus, miks üldudu tekib mõnikord ka kevade lõpus ja suve hakul, kui ööd on kõige lühemad. Juba suhteliselt vähese öise jahtumise tõttu saab veeauru kondenseerumise tõttu udu tekkida. Selline olukord viitab suurele äikese tekkimise võimalusele ja seda eeskätt sisemaal.

Nii nagu 2004. kui 2012. a, jõudis seegi kord kätte südasuvi juuli lõpus. Südasuvi on aeg, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur on üle 15 °C või päevamaksimumid vähemalt 25 °C (eluslooduses aga hakkab kuulda olema ritsikate siristamist) – viimasel paaril nädalal on mõlemat olnud küllaldaselt. Kahjuks jahedate suvede korral ei kesta südasuvi üle paari nädala, mistõttu võib arvata, et hiljemalt 10. augusti paiku saab see õnnis aeg läbi, kuid ilm oskab alati üllatada – elame-näeme!

Nädal algas palava ilmaga, kui sooja oli koguni kuni 27 kraadi. Õhus oli ka elektrit: põhjarannik sai mitu korralikku äikesehoogu, Kundas aga sadas tunniga 21,9 mm vihma. Edasi ilm korraks rahunes kõrgrõhuharja toel, ent 2. august tõi taas esile ilma kurjema pale. Ilm jätkub edelavoolus ja tsüklonite meelevalla all, mistõttu edelatuul on tugev või isegi väga tugev, õhk aga mõõdukalt soe (päikese toel üle 20 kraadi, öösiti aga ei lange alla 10 kraadi). Kõige vihmasem on ilmselt 4. august.

Tagasi üles