Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tänavu sai surmaotsuse 55 muidu kaitsealust mesikäppa

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Pruunkaru | FOTO: SILLE ANNUK/PM/SCANPIX BALTICS

Keskkonnaamet lubab 1. augustil algaval karujahi hooajal küttida kuni 55 pruunkaru, mis on ühe isendi võrra vähem kui möödunud aastal. Pruunkaru on kaitsealune liik, mistõttu jaht on lubatud vaid karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjude vältimise eesmärgil.

Karude saatuse otsustavad numbrid

Pruunkaru küttimismahu otsustamisel arvestatakse karu asustustihedust, juurdekasvunäitajaid, arvukuse muutust viimase nelja aasta jooksul, eelnevate aastate küttimisstruktuuri ning 2016. ja 2017. aasta kahjustuste ulatust. Karu üldarvukus Eestis on 2016. a sügisese seisuga ligi 700 isendit.

Karu käekäigu üheks indikaatoriks on samaealiste poegadega pesakondade arv. 2016. aastal registreeriti Eestis kokku 71 sellist pesakonda. See on mõnevõrra rohkem kui mullu, pikemat perioodi vaadeldes viitab see karude arvukuse taastumisjärgsele stabiliseerumisele. Lisaks suurenenud siginud emasloomade arvule paistavad viimased kolm aastat silma ka kõrge pesakonna keskmise suurusega, mis on jäänud vahemikku 2,15-2,34. Sama number varasema perioodi kohta oli 2,1. Siginud ehk poegadega emakaru küttimine on jahieeskirja järgi keelatud.

«Neid andmeid analüüsides võib kindlalt väita, et meie karupopulatsioon on heas seisundis ning eeskujuks kogu ülejäänud Euroopale. Paraku kaasneb karude arvukuse tõusuga ka nende poolt tekitatud kahjustuste suurenemine. Eelkõige on kannatajaks mesinikud, aga ka loomapidajad. Juba praeguseks on tänavusi karukahjustusi fikseeritud rohkem kui terve eelmise aasta peale tervikuna kokku,» sõnas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo jahinduse peaspetsialist Margo Tannik.

Karukahjustuste nimekirja troonivad neli silopalli

Sel aastal on karud lõhkunud Eestis 205 mesitaru, hävitades 230 mesilasperet. Lisaks on karu murdnud kaks veist, kaks lammast ja kahjustanud nelja silopalli. Kahju põhjustanud nuhtlusisendi küttimiseks väljastas Keskkonnaamet suve keskel eriloa Ida-Virumaale. Karu nähti küll korduvalt, kuid loom jäi küttide poolt tabamata.

Maakondlike küttimiskvootide määramise aluseks on kahjustuste esinemise sagedus ja kahju tekitanud isendite arv kahjustuspiirkonnas. Maakonna limiit omakorda on jagatud jahipiirkondade vahel ning rohkem on suunatud küttimist neisse piirkondadesse, kus kahjustusi on viimasel paaril aastal kõige rohkem esinenud.

Karu küttimise kvoodid maakonniti:

• Harjumaa – 7

• Hiiumaa – 0

• Ida-Virumaa – 10

• Jõgevamaa – 6

• Järvamaa – 4

• Läänemaa – 0

• Lääne-Virumaa – 13

• Põlvamaa – 2

• Pärnumaa – 3

• Raplamaa – 3

• Saaremaa – 0

• Tartumaa – 4

• Viljandimaa – 2

• Valgamaa – 1

• Võrumaa – 0

Karu küttimismahu määramisel on arvestatud, et tegemist on kaitsealuse liigiga Euroopas ning Eesti on saanud tema küttimiseks erisuse. Küttimine on lubatud ainult kiskjakahjustuste ennetamise ja vältimise eesmärgil. Karujahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. augustist 31. oktoobrini.

Eelmisel aastal kütiti Eestis kokku 55 karu, limiit oli 56.

Tagasi üles