Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kuidas aimata hoovihma ja äikese tulekut

Teine osa

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Ants Liigus

Viimati oli juttu kohalike tunnuste järgi ilma ennustamisest, täpsemalt konkreetsetest tunnustest, mis viitavad peatsele hoovihmale ja äikesele. Kuna nädal on üsna soe ja mõnel päeval on isegi äikeseoht, siis jätkan, kusjuures keskendun mõnele spetsiifilisele tunnusele.

Vaikus ja soojus on esmased märgid

Vahel tekib äike ka eelneva selginemiseta - siis on äikest keerukam lihtsalt vaatluse järgi aimata, sest pilved on maskeeritud ja võiks uurida viimaseid välgudetektorite ja radarite andmeid. Siiski, leidub ka kohalikke märke.

Esimene ja kõige tajutavam märk on see, et väljas on suhteliselt vaikne ja soe (pilves ja vihmase ilma korral tähendab Eestis see suvel üle 16 °C). Kui äike on lähedal, muutub laussadu katkendlikuks või lõpeb. Tõusvatele õhuvooludele viitavad ka jämedad vihmapiisad, mis tekitavad vette kukkudes vähemalt mulle.

Tasub jälgida madalamaid pilvi

Üks kindlamaid äikese tunnuseid pilves taevaga on madalate pilvede märgatav hajumine.  Vihmase ilma korral on tavaline, et taevas on palju madalaid pilvi, aga äikese korral on see pigem ebatüüpiline, nii et järele jäävad kõrgemad ja pealtnäha ühtlasemad kihtpilved, mille taustal võivad olla veel mõned hatakpilved (Stratus fractus, Fractonimbus). Samuti näitavad äikese (suvel laussaju) lähedust pilvede erinev liikumissuund ja kaare- või lainekujulised pilved.

Tugevat äikest, tuult ja tormi (pagi) saab sageli ette aimata vaid 1–2 tundi varem, seda muidugi juhul, kui pole detektorite jms andmeid käepärast. Selle tunnuseks on kõrge õhutemperatuur ja selle taustal lääne- või edelataevasse ilmuv rünksajupilvede rida. Hiljem muutub see alt tumedaks, tekib kaaretaoline moodustis, mille serv võib olla väga tume, narmaline ja kiiresti liikuv/muutuv. Selline pilvekogum liigub enamasti teatud nurga all tuule suhtes või isegi «vastutuult». Tormipuhanguid võib oodata ka väga madala aluse ja kõrgele küündivate tippudega rünksajupilvede  korral. Samas on juhtunud, et tugev äike on tekkinud ka tuulise ja külma ilmaga, nii oli see näiteks 2005. aasta 28. augustil. Seega pole ükski tunnus ega reegel absoluutne!

Võtame äikese lähenemise tunnused punktidena kokku:

1) rünkpilvede kiire areng, eelkõige vertikaalsuunas;

2) hommikul võib olla palju lopsakaid kõrgrünkpilvi;

3) pärast äikest on endiselt rohkesti konvektsioonipilvi või temperatuur püsib;

4) pilved liiguvad eri suundades (kehtib eriti saarte piirkonnas);

5) laussaju korral on ilm soe ja vaikne; hatakpilved kaovad; sajab jämedat vihma või laussadu muutub katkendlikuks;

6) eemalt lähenev pilvemüür liigub tuule suhtes nurga all;

7) õhtusel ajal tekivad või püsivad rünk- või kihtrünkpilved;

8) taevasse ilmuvad kaaretaoliselt kiudpilved;

9) hommikune udu tõuseb üles ja muutub rünkpilvedeks, mis hakkavad vertikaalsuunas arenema.

Nädala algusest alates on ilm paranenud

Sagedased sajuhood ja kohatine äike (peamiselt Virumaal) on asendunud üha rohkema päikesepaistega. Samuti on sooja üle 20 kraadi olnud, vähemalt päikesepaiste toel.  Ilm on muutunud üha soojemaks (pole välistatud üle 25 kraadi). Samas on teatav hoovihma- ja äikeseoht. Kahjuks on võimatu öelda, kuhu äike ja vihm võivad sattuda, kuid näib, et lõunapiiril on tõenäosus suurem.

Tagasi üles