Maaeluminister usub, et Eesti põllumehe elu paraneb

Maaeluminister Tarmo Tamm. Foto: Marko Saarm

Maaeluminister Tarmo Tamm ütleb, et valutab nüüd, Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal, südant mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa põllumeeste pärast.

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine on küll tore sündmus, sest võimaldab meil kõvema häälega välja öelda oma soove ja luua kontakte vajalike inimestega, aga Eesti põllumees tahaks teada, mis see talle konkreetselt annab.

Kui keegi arvab, et eesistumise ajal on meil võimalik midagi enda huvides läbi suruda, siis ta küll eksib. Eesistuja on eelkõige lepitaja ja ühisosa otsija. On aga selge, et eesistumise ajal loodud kontaktid kanduvad üle ka järgnevasse perioodi ja see on hästi positiivne. Kui palju kogu Euroopa põllumajandus selle ajaga võidab, ei oska ma öelda, aga Eesti põllumehe konkurentsivõime kindlasti paraneb.

Eesistumine on küll riigile kulukas, kuid samas jõuab arvestatav osa kulutatud rahast ringiga tagasi Eesti majandusesse. Eestisse saabuvad külalised panustavad nii turismi- kui ka toitlustussektorisse. Saame tutvustada oma maad ja kultuuri väliskülalistele, sealhulgas Eesti toitu ja põllumajandust. Samuti aitab eesistumine luua meie poliitikutel ja ametnikel olulisi kontakte kõrgeimal tasemel ja annab kogemuse, mis on edaspidi vajalik Eesti huvide kaitseks.

Arvestades maailmas kasvavat toiduvajadust, ressursside piiratust ja erinevatest teguritest tulenevat survet keskkonnale, on kestlikku toidutootmist võimaldav põllumajandus ja rannapiirkondade arengu jaoks keskse tähtsusega kalandus jätkuvalt ühed Euroopa Liidu majanduse ja poliitika nurgakivid.

Käisite eelmine nädal Euroopa Parlamendis Eesti eesistumise prioriteete tutvustamas. Mida seal rääkisite ehk mis need eelistused siis on ja mis on kavas nende selgitamiseks edaspidi teha? Läbiv teema on vist ikka ühine põllumajanduspoliitika ehk ÜPP, mis hakkab kehtima aastal 2020?

Euroopa põllumees on väga aktiivne. Kui seitse aastat tagasi tehti ühise põllumajanduspoliitika muutmiseks alla 10 000 ettepaneku, siis nüüd oli neid 322 000. Loodan, et Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik toob ÜPP avaliku konsultatsiooni tulemuste kokkuvõtte meie eesistumise ajal nõukogusse, siis saame selle teemaga edasi liikuda. Eesti põllumehed on olnud ettepanekute esitamisel küll mõnevõrra tagasihoidlikumad, kuid siiski teinud 132 ettepanekut. Kõik on aru saanud, et ÜPP on ajale jalgu jäänud. Uus poliitika peab muutuma lihtsamaks, mis tähendab vähem administreerimist ja kontrolle. Kõige rohkem on vaidlustatud rohestamise teemat, mis praegusel kujul ei täida oma eesmärki. Kindlasti saab üheks teemaks võrdne kohtlemine, et liikmesriigid ennast ühtmoodi tunneksid.

Eesti jätkab eelnevate eesistujate alustatud tööd ÜPP tuleviku arutamisel, mida on muu hulgas plaanis käsitleda mitteametlikul põllumajandusministrite kohtumisel Tallinnas. Eesistujana pöörame suurt tähelepanu ÜPP lihtsustamisele. Eesti soovib eesistujana, et Euroopa Liidu põllumajandussektor oleks jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline. Viimastel aastatel on põllumajandusturgudel esinenud suuri kõikumisi ja kriise, seda nii piima, puu- ja köögivilja kui ka sealiha sektorites. Eesistujana oleme valmis turuolukorra muutustele arutelude kaudu kiiresti reageerima, samuti peame oluliseks tootjate positsiooni tugevdamist tarneahelas. Eesti eesistumise ajal korraldame kõrgetasemelise konverentsi, mille eesmärk on juhtida enam tähelepanu muldade jätkusuutlikule kasutamisele.

See võrdse kohtlemise teema on Eesti põllumehe jaoks üks tõsisemaid. Isegi on välja käidud mõte, et kui eurotoetused üldse ära kaotada, oleks konkurentsi olukord märksa parem. Jagate seda seisukohta?

Eesti põllumees võiks sellise olukorra üle tõesti rõõmus olla, aga iseküsimus on, kas selle üle rõõmustaks ka tarbija. Kuhu need hinnad siis tõuseksid ja kas oleksime seejärel maailmas konkurentsivõimelised? Väljaspool Euroopa Liitu subsideeritakse ju põllumajandust päris kõvasti ja eksporditoetused on suured. Praegu on Euroopa Liit avamas uusi turge ja loodetavasti saame peagi oma toodangut edukalt kolmandatesse riikidessegi saata. Juba sel aastal on Euroopa Liidu põllumajandustoodangu eksport kasvanud 10–20 protsenti ja kasv jätkub. Samm edasi on näiteks see, et neli aastat ette valmistatud Euroopa-Jaapani vabakaubandusleping saab lähemal ajal allkirjastatud. See on Euroopa Liidu põllumeestele hästi hea uudis, sest loob neile täiesti uued võimalused oma tooteid eksportida.

Tuletame meelde, mis need ülejäänud prioriteedid on?

Eesti peab tähtsaks võitlust üleilmselt kasvava antimikroobikumiresistentsusega. Panustame nii inimeste, loomade kui ka keskkonna tervist hõlmava poliitika elluviimisse, võimaldades eri tasanditel diskussioone ja kogemuste vahetamist. Jätkame eelnevate eesistujate pingutusi veterinaarravimite ja ravimsöötade määruse eelnõude menetlemisel.

Eesti eesistumise üks keskne prioriteet on digitaalne Euroopa. Eesistujana toetame arutelusid tänapäevaseid digitaalseid võimalusi arvestavate tõhusate kontrollimeetmete rakendamise üle. Toetame uusi e-lahendusi, muu hulgas plaanime koostöös Euroopa Komisjoniga konverentsi, arutamaks integreeritud teabehaldussüsteemi. Et edukalt kohaldada uusi taimetervise reegleid, peab eesistuja tähtsaks kriisiplaanide väljatöötamist taimetervise valdkonnas, et tagada kriisivalmidus.

Aafrika seakatku teema on vist endiselt päevakorral. Kas selles osas mingit edasiminekut ka on?

Jah, see teema pole päevakorrast maas. Ega siin head lahendust ole. Tuleb tugevdada bioohutusnõudeid ja samas märkimisväärselt vähendada metssigade arvu. Tuhande jahimaa hektari kohta võiks olla keskmiselt 1,5 metssiga. Näiteks Pärnumaal ja Saaremaal leitud Aafrika seakatku juhtumi puhul on selles piirkonnas metssigade arvukus väga suur. Aafrika seakatku teema ei ole ainult Euroopa Liidu mure. Katk ei tunne riigipiire ja seetõttu loodame ühises võitluses seakatku vastu väga heale koostööle ka Venemaa ja Valgevenega.

Euroopa Liidu tervishoiu ja toiduohutuse volinik oli väga hämmastunud, kui Tšehhist esimene katkujuhtum leiti. Aafrika seakatkuga on väga raske võidelda, sest vaktsiini pole seni leitud, ehkki selle teemaga tegeletakse intensiivselt.

Olete nüüd vist kogu aeg lennus – üks kohtumine ajab teist taga?

Vastab tõele. Eelmisel nädalal pidin kaks korda Brüsselisse lendama ja sel nädalal on esimene meie juhatada põllumajandusministrite nõukogu istung. Aga saame hakkama. Selle poole aasta jooksul toimub mul väga palju kohtumisi, isiklikud kontaktid on rahvusvahelises suhtluses hästi olulised. Loodetavasti leiame poolehoidjaid ja toetajaid kõvasti juurde ja sellest tööst sünnib kõigile kasu.

Olete maaeluminister. Kuidas selle valdkonna ministreid mujal nimetatakse ja kas need valdkonnad, mida juhtida, kattuvad?

Valdavalt on ikka põllumajandusministrid. Minu Läti ja Soome kolleeg tegelevad nii maa kui ka metsaga. Minu arvates võiksid Eestiski maa ja mets ühe ministeeriumi vastutusalasse kuuluda.

Ehkki põllumeestel on kogu aeg, mille üle kurta, olgu need siis halb ilm või rumalad ametnikud, siis tundub, et viimasel ajal on maainimestel tekkinud usk paremasse tulevikku.

Jah, riik on pööranud lõpuks näo ka põllumeeste poole. Üle mitme aasta on valitsus otsustanud taas otsetoetusi maksta ja seakasvatajad saavad tõuaretuse toetust. Eelmisel kolmel aastal jäi Eesti põllumehel saamata ligi 70 miljonit eurot, mis tekitas põllumehe rahakotti suure augu ja pani inimesed nurisema. Arvan ise ka, et põllumees võiks praegu optimistlik olla. Kui välja arvata mesilaste suremus ja seakatku juhtumid, on viimasel ajal tulnud põllumajandusest ainult positiivsed uudised. Nende hulka kuulub kindlasti kahe põllumajandusorganisatsiooni liitumine, aga ka firmade koondumine ühistutesse. Hea, et Tere piimatööstuse küsimus on nüüd lahenemas, mis annab lootust, et varsti ei pea enam toorpiima Eestist välja vedama ja raha jääb siia. Tootjad mõtlevad selle peale, kuidas toodangule lisandväärtust anda, sest muidu konkurentsis ei püsi. Seda kavandavad ka teraviljakasvatajad. Kui õnnestub rohkem raha Eestisse jätta, on lootust, et maaelu siin säilib ja areneb.

Üks võtmesõnu on vist innovatsioon. Eestimaal ringi sõites kohtab väga nüüdisaegseid tootmisi, kus kasutusel uusim tehnoloogia ja ümbruskondki korda tehtud.

Mul on heameel, et enamik põllumehi ei mõtle ainult sellele, kuidas rohkem toota, vaid kuidas ka teistel maal hea elada oleks. Et lagunenud hooned oleks korda tehtud ja külas ka midagi toimuks, et seal huvitav elada oleks. Positiivseid näiteid, kus põllumees laiemalt mõtleb, on hästi palju. Paljudest põllumajandustootjaist on lausa küla hing saanud. Sellistes kohtades pole ka raske töötajaid leida ja kes tulnud, jääb pikemaks paika. Maal on tohutult võimalusi, millest suur osa veel kasutamata. Palju on juba saavutatud – Eesti on piimatoodangult lehma kohta Euroopas esimese kolme hulgas ja teraviljatoodang järjest kasvab. Aga meil on ka valdkondi, kus oleme muust Euroopast maha jäänud ja mis vajaksid arendamist. Näiteks hobumajandus, veiseliha ja lambaliha tootmine, katmikalad, juurviljakasvatus, mesindus jt. Võrreldes Lõuna-Euroopaga, kus põud saaki hävitab, on Eesti kliima põllumajanduse jaoks soodne. Vili kasvab tänavu siin väga hästi, loodame, et sügis väga vihmane ei tule ja saagi ikka kätte saab.

Me pole rääkinud kalandusest, mis praegu samuti teie ministeeriumi haldusalasse kuulub. Siingi on ju palju edasiminekut.

Meie kalandussektor on hea näide koondumisest: traalipüüdjad on moodustanud hästi toimivaid ühistuid, kel oma külmhooned ja laevastik. Nad ostavad praegu ära juba suure osa naaberriikide kalakvootidest ja on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Üheskoos ehitatakse väheväärtusliku kala töötlemiseks kalakomponentide tehast. Väga innovaatiline on kalapüügipäeviku nutirakendus, mida mujal veel ei ole. Kiire areng on toonud rohkem noori kalapüügi juurde ja see kiirendab edasiminekut veelgi.

Milline on praegu teie enda side maaga ja maaeluga? Ega suur töökoormus vist väga palju aega kodus Põlvamaal veeta luba?

Minu praeguse ameti kõige suurem puudus ongi see, et saan liiga vähe kodus olla. Tallinnast kolm tundi koju ja samapalju tagasi sõita – ega seda enam nii tihti saa lubada kui varem. Möödunud nädalavahetusel õnnestus siiski poolteist päeva kodus olla. Oma aiast saan maasikat, kurki, tomatit ja rohelist kraami. Mul on marja- ja õunaaed, kaks koera, kass ja kilpkonn. Mu kodu ümbritsevad hoolitsetud põllud ja olen maal toimuvaga hästi kursis. Elu maal ma mingil juhul linna oma vastu ei vahetaks või kui, siis ainult ajutiselt.