Jahe suvi võib kuiva ja sooja augusti puhul tuua kaasa rekordilise viljasaagi, kuid seda ohustavad niiskusega levivad taimehaigused.
Selle aasta viljasaak võib ületada ülemöödunud aasta rekordtulemuse
/nginx/o/2017/07/04/6854505t1hec3a.jpg)
19. juuli 2017, 13:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Taoline jahe ja suvitajale vilets ilm on viljakasvuks väga hea. Vilja kogused võivad tulla päris korralikud. Oht võib olla, et saagikus jõuab ülemöödunud aasta väga hea tulemuse lähedale ja võib seda ka ületada,» ütles Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas BNS-ile.
«See kõik sõltub sellest, kas vili ka kõik kätte saadakse. Ülemöödunud rekordaastal oli august väga ilus ja kuiv ning koristusajaks olid tingimused väga head. Kõik, mis kasvas, saadi korralikult kätte,» lisas ta.
Võib ilmneda probleeme proteiinisisaldusega
«Aga kui saak tuleb nii korralik, siis võib proteiinisisaldusega probleeme tulla, kuna proteiin on lämmastikuga seotud. Kui saak on väga kõrge, siis kasvab massi palju ja pinnases olev lämmastik jaguneb kogu selle suure viljakoguse peale ning proteiini protsent võib madal jääda. Sellisel juhul on ta väga hea söödavili, aga küpsetusomadusteks peaks proteiinisisaldus kõrgem olema. Loodame, et põllumehed õppisid ülemöödunud aastast ja kasutasid täiendavat lämmastikväetist, et proteiini ka kvaliteedi jaoks jätkuks,» ütles ta.
«Loodame, et tali- ja suvivilja saak tuleb keskmiselt üle 4 tonni hektarilt ja kogumahus eelmisest aasta 1 miljonist kindlasti suurem. Kas ta ülemöödunud aasta 1,5 miljonit tonni ületab on kaunis tõenäoline, aga kindlalt ei saa lubada. Samuti on raps väga ilus. Möödunud aastal tuli rapsi vähem, kui meie õlitehase võimsus on, mida on 140 000 tonni, siis loodame, et jätkub oma tehase täisvõimsuseks ja jätkub ka midagi välja viimiseks,» sõnas Ameerikas.
Ka Baltic Agro taimekasvatuse nõustaja Eili Rajapuu põldudel on valmimisjärgus mullusest kõrgemad tali- ja suviviljade saagid. «Kehv suvitusilm on mõneti soodsam põllumehele, mis on võimaldanud põllukultuuridel maksimaalselt toiteaineid mullast omastada ja saagiks formeeruda. Taimekahjurite levik on olnud tänavu tagasihoidlik, kuna tingimused nende elutegevuseks ei ole soodsad,» ütles Rajapuu.
Aktiivsed taimehaigused
Seevastu levivad tema sõnul aktiivselt kõrge õhuniiskuse ja viimaste nädalate veidi soojemate ilmade tõttu taimehaigused. «Nii on tänavu juba täheldatud seni Eestis vähemlevinud kollase rooste lööbimine talinisul, odra triiptõbi, jahukastet lipulehel ja teisi haigusi. Kuna teraviljade õitsemise ajal on jätkuvalt vihmased ilmad, siis on prognoositav käeoleval aastal viljapea fusarioosiga nakkuse suurenenud oht. Fusarioosiga nakatunud tera on toiduks sobimatu. Ka söödavili tohib sisaldada vaid 0,1 protsenti fusarioosiga nakatunud teri,» sõnas Rajapuu.
«Koristusküpsuseni jõuavad esimestena talirüps ja talioder. Küpsemise värvingut näitavad ka rukkipõllud ja varase talinisu sordid. Nädalajagu suvesoojust ja päikest võimaldaks kombainid lõunapoolsetes piirkondades valikkoristuseks põllule saata. Esimesed saagi- ja kvaliteedinäitajad annavad hinnangu käesoleva aasta ilmavempudele,» ütles Rajapuu.
2015. aastal oli tali ja suvivilja keskmine saagi maht 4 tonni hektarilt ja kogumaht 1,5 miljonit tonni. 2016 aastal oli keskmine saagi maht hektarilt 3 tonni ning kogumaht 1 miljon tonni.