Kasside toit olgu sarnane äsjapüütud hiirte ja lindudega

, Maa Elu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kenno Ruuli enda kass saab iga päev ainult toortoitu ja on eluga igati rahul.
Kenno Ruuli enda kass saab iga päev ainult toortoitu ja on eluga igati rahul. Foto: Erakogu

Eestis elab hinnanguliselt 150 000 kassi. Kahekümneaastase staažiga lemmikloomaarst, kassipidaja ja lemmikloomade toitumisekspert Kenno Ruul kinnitab, et valdav osa kassidest peab leppima nende tervist tegelikult kahjustava toiduga.

„Nüüdisaegne elukorraldus on viinud lemmikloomad kaugele nende loomulikust elukeskkonnast, nende vabadust piiravad kitsad elamistingimused ja nad söövad ületöödeldud ülimalt pika säilivusajaga poetoitu, mistõttu nende tervis kannatab ja omanik maksab loomakliinikutele pahatihti suuri summasid. Stressis on nii loomad kui ka omanikud. Eriti puudutab see kasse, kes on tegelikult kitsalt kohanenud toore liha sööjad, kuid ei saa oma toidulaua suhtes omanikele soovitusi anda,” selgitab  Ruul. Kuna tema enda kass sai kuivtoidust raskekujulise allergia, on ta ennetava toitumise edendamisele pühendanud palju aega ja energiat. „Ma küll nõustan ja tegelen lemmikloomade loodus- ja nõelraviga tagasihoidlikul määral praegugi, aga esikohale olen seadnud sellise kassitoidu väljatöötamise ja tootmise, mida tarbiv loom ei vajakski arsti abi,” tutvustab ta enda tegemisi. Kõige sagedamini esinevad kassidel allergiad, põie- ja seedeprobleemid, kuid ravi järel ilmneb haigus tihti uuesti, põhjuseks vale toitmine. „Kassid  on saagipüüdjad, kes peavad saama värsket liha. Ja kui rämpstoitu tarbiv inimene jääb haigeks, siis miks peaks see kasside puhul teisiti olema. Inimesed ei arvesta, et tegelikult peaks kassid saama vaid  toortoitu. Poodides ja ka loomakliinikutes müüdavad kassitoidud pole just see, mida nad tegelikult vajavad,” on Ruul kriitiline.

Kassi ideaalne söök on tema veendumuse järgi hiir või lind, kelles on umbes 70% vett, 20% valku, 7% rasva ja 2% süsivesikuid. „Kassid on kehvapoolsed joojad, sest neil puudub januinstinkt ja seetõttu on just toidus sisalduv vesi neile väga tähtis. Poetoidus on vett aga lausa seitse korda vähem kui näiteks hiires. Toorele lihale lisaks vajab kass ka saagis sisalduvaid luid, milles on tema organismile tarvilik kaltsium ja vitamiinid. Nii ei olegi õige oma lemmikut toita näiteks ainuüksi kanafileega, sest osa toitaineid jääb saamata. Sama kehtib kala kohta.”

Pakitoitudes sisalduvad enamasti taimsed valgud (kõige kasutatavam on soja) pole täisväärtuslikud, sest põhjustavad kassidel ainevahetushäireid ja loomse valgu nappus vähendab kassi vastupanuvõimet. Sageli inimesele kõlbmatutest jääkidest tehtud ja kuumtöödeldud toidud põhjustavad loomadel vaevusi, näiteks allergiaid. Töötlemise tagajärjel muutuvad isegi algselt kvaliteetsed toitained sedavõrd, et neis tekivad looma jaoks kehavõõrad ained. Ja paraku kehtib eelnev Ruuli kinnitusel nii tavapoodides kui ka loomakliinikutes pakutavate kallimate kassitoitudegi kohta. Küsimusele, kuidas loomatoitude importijad tema ponnistustesse suhtuvad, vastab Ruul napisõnaliselt, et mitte just positiivselt. Kui poetoidust pole pääsu, soovitab ta eelistada kvaliteetseid konserve kuivtoidule, sest esimene sisaldab rohkem vett. „Kuivtoidu peal elavad kassid kannatavad väga sageli veepuuduse all. Piim pole samuti kassidele soovitatav, nad on loodud sööma toortoitu, milles on piisavas koguses vett. Kui kass on juba kuivtoidusõltuvuses, on teda sellest raske võõrutada põhjusel, et toidus on keemilised maitsetugevdajad, aga järkjärguline üleminek toortoidule on täiesti võimalik. Kuivtoidus on 30% süsivesikuid, mis moodustavad pahatihti veel ka väheliikuva kassi naha alla rasvkoe. Tervislikus kassitoidus on süsivesikuid alla 10%. Suur osa kassidest ei näri kuivtoitu, mistõttu on neil palju igeme- ja hammaste haigusi. Isegi kõige hoolivamad loomaomanikud ei aima, et nende lemmikud kannatavad pahatihti varjatult. Süsivesikud rikuvad paljudel kassidel veresuhkru ja insuliini tasakaalu, mis põhjustab suhkruhaigust, süsivesikute liigsus soodustab ülekaalulisust,” hoiatab Ruul.

Tagasi juurte juurde

Lähtudes vanasõnast „Kus viga näed laita, seal tule ja aita!” on Kenno Ruul koos mõttekaaslastega asutanud osaühingu Ultimate Raw (eestikeelses vabatõlkes täiuslikult toores), mis juba mõnd aega on oma kodulehe kaudu juhendanud kassiarmastajaid, kuidas loomi õigesti toita, ja pakkunud enda valmistatud loomulikku toitu, mille koostis lähtub kasside metsikute eellaste omast. Tootmiseks on olemas veterinaar- ja toiduameti luba. „Meie pakutava kassitoidu tooraine on loomulik, me ei töötle seda termiliselt ja see sarnaneb looduses leiduva toiduga. Oma retseptid oleme koostanud, järgides just kassi füsioloogilisi vajadusi. Täpne retsept on ärisaladus, aga võin avaldada, et selles on 80% liha ja luid ning 20% siseorganeid. Toote maitset varieerime, lisades sellele veise-, lamba- või sealiha,” kinnitab Ruul. Parimaks toortoidu säilitamise viisiks on külmutamine, sest nii säilivad toitained kõige paremini. Kuna osa kasse võib ülessulatatud toidu peale nina kirtsutada, on Ultimate Raw’l kavas toortoitu ka jahutatud kujul pakkuma hakata.

Kui praegu ostavad kasside toortoitu kliendid, kellega Ruul on enamasti isiklikult kohtunud ja kes on mõistnud toortoidu eeliseid, siis lähitulevikus tahab tema ettevõte jõuda mahukama tootmiseni. Paljassaares moodulkonteineritesse paigutatud tootmisüksuse käivitamiseks on isegi juba tööjõud välja valitud ja pakendidki disainitud, esimene partii peaks valmima septembris. Eelläbirääkimiste käigus on Ruuli kinnitusel nende toodete müümise vastu huvi üles näidanud mitu loomakliinikut. „Kindlasti peame kasutama kullerteenuseid osutavate firmade abi,” lisab ta.

Ruul on veendunud, et peagi muutub paljude Eesti kasside elujärg märgatavalt tervislikumaks. Praegu meil lemmikloomade tasakaalustatud toortoitu ei müüda, pakutakse vaid kuivtoite ja konserve, aga maailmas näitab toortoidu müük kasvutendentsi. „Meie eesmärk on kolme aastaga jõuda 30% turuosani, mis arvestades inimeste terviseteadlikkuse kasvu ei ole sugugi võimatu. Kassi võtavad need, kes temast hoolivad, ja vaevalt kassiomanik arvab, et loomale piisab õnnelik olemiseks vaid silitamisest.” Kui toortoidu kasutamise rahalist poolt vaadata, siis jaehind kujuneb tõenäoliselt samasuguseks nagu praegu müügil olevatel kallimatel konservtoitudel. „Teisalt hoiab kassiomanik lemmikule õiget toitu pakkudes kokku ravikulude pealt,” on Ruul klientide leidmise suhtes optimistlik.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles