Setomaal Perdaku külas Kõrgõssaarõ talus asub Eesti ainus mõtlusait, mis on avatud rahu ja vaikust otsivatele ja looduskeskkonda armastavatele inimestele, kes eelistavad kärarikkale linnapuhkusele pigem üksindusturismi.
Mõtlusait Setomaal pakub üksindusturismi
13. juuli 2017, 08:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See seto talu asub keset suuri metsi Eesti ääremaal, otse Vene piiri ääres ja pakub elamusi neile, kellele meeldib veeta vaba aega Eesti põlistalus kauni looduse ja loodushäälte keskel. Kahekorruselise aida teisel korrusel on romantiline magamistuba kahele, aida luugist avaneb vaade Venemaale, putukate eest kaitseb moskiitovõrk. Aida terrassil on ka vihmaga õdus lugeda, kirjutada või niisama vaikuses unistada.
Aida esimene korrus on sisustatud muuseumina, kus saab oma käega katsuda ja uurida traditsioonilisi seto taluesemeid. See on ideaalne koht mõtlusteks, meditatsiooniks, metsarännakuteks, perega puhkamiseks, armunutele kahekesi aja veetmiseks, kirjutamiseks, muust maailmast rahu saamiseks, üksinduse nautimiseks, elujõu taastamiseks või inspiratsiooni kogumiseks loomingulise tegevuse tarvis. Võimalik on nautida suitsusauna mõnusidki.
„Kunagi mu naise vanavanavanaisale kulunud talukoha ostsime 2000. aastal tagasi pelgalt õppelaenu eest. Algne eesmärk oli lihtsalt lastega suviti maal puhkusi veeta. Kui hiljem tekkis mõte jagada seda kohta teistegagi, rääkisime EASiga, et äkki saaks niisugust uuelaadset ettevõtmist toetada. Kuid see mõte kanti eos maha, sest selline asi ei pidavat popp olema ja mitte ei keegi taha tänapäeval üksi olla – ühesõnaga öeldi, et perspektiivitu. Pidimegi ise kõik ette võtma ja seetõttu jäi ehitus aastateks venima. Kuna koht oli ülimalt lagunenud, hooned vaevalt püsti, tuli hakata neid kohe renoveerima. Praeguseks on kogu kompleks taastatud algupärases võtmes: laastukatused, uus ahjukompleks koos korstnaga – ahi, pliit, leso, soemüür, korsten. Tuli remontida vundament ja vahetada alumised palgid, panna uued aknad, uus põrand, taastada uksed, renoveerida kaev. Lisaks ehitasime sauna, millele vahepeal oli keegi korstnaga ahju sisse pannud, tagasi suitsusaunaks,” kirjeldab peremees Indrek Tenno tehtud tööd ja nähtud vaeva.
Et seda unikaalset kohta Vene piiri ääres laiemaks kasutamiseks pakkuda, ehitati omaenda metsast saadud palgist kõrvalhoone, mis sai nimeks Mõtlusait. Mõtluse ja meditatsiooni teemaline on selle turismitalu kontseptsioon tervikunagi. Talu ümbritsevad peamiselt männimetsad, aga ka kasesalud. Metsad on erakordselt seenerikkad, samuti leidub ohtralt mustikaid ja pohli.
Turismiliigina on Monika ja Indrek Tenno võtnud kasutusele termini üksindusturism, mida Eestis seni pole kasutatud. Koht ei sobi nimelt suvitamiseks või ajaveetmiseks neile, kes soovivad pidevat hoolitsust ja järelevalvet või kelle eesmärk on suurema seltskonnaga pidu korraldada. „Meie nägemuse kohaselt on see mõeldud inimestele, kes soovivad puhata ja aega veeta omaette ja üksinduses,” ütleb pererahvas. Külaliste kasutusse antakse kogu talukompleks, kus põhihoones on samuti võimalik ööbida, süüa teha, hoiustada toitu külmikus, vaadata soovi korral telerit. Suitsusauna tellimine käib lisateenusena ja selleks tuleb kohale inimene, kes sauna valmis kütab. „Eks maailmas on sellist omaette olemise võimalust järjest vähemaks jäänud ja seda me soovimegi pakkuda. Talukohta saab üürida ka vaimsete praktikatega seotud ürituste tarbeks, nagu näiteks mõtlus- ja šamanismilaagrid, eneseabiseminarid ja muu taoline. See paik sobib ideaalselt perele või paarile ning loomulikult üksikule uitajale, kes maailmakära eest kõrvalises kohas veidi varju otsib,” selgitab Indrek Tenno.
Olgu mainitud, et kõik majas leiduvad pitsid on perenaise enda tehtud ja nende mustrid algupärased, ainult materjal on nüüdisaegne, et kergem hooldada oleks. Kokku on seal kardinapitsi üheksa meetrit, lisaks muud pitsid. Et osata seto pitse õigesti teha, lõpetas filoloogi haridusega perenaine eelmisel aastal Räpina Aianduskooli rahvusliku tekstiilitöö eriala.
Küsimusele, kuidas mõtleb pere majutusteenust pakkudes vältida neid, kel ainus mõte pidu panna, vastavad nad: „Asume piiri peal ja ega seda kohta kerge leida olegi. Ainukesed „külalised” on piirivalvurid, kes oma tööd imeliselt teevad – kord tabasid nad isegi õuelt kohaliku uitaja, kes tahtis kaevupumpa näpata. Augustis võib vaid mõni üksik seeneline üle hoovi kõndida ja ega muid hingelisi näegi. Lähim talu on kilomeetri kaugusel, „city” ehk Saatse poolteise kilomeetri kaugusel ja „metropol” ehk Värska 23 kilomeetri kaugusel. Internetiga on talus lood halvad, tuleb joosta põllule või kempsu taha. Vihma ja lumega on see üsna tülikas, aga samal ajal väga lõbus ja üksindusturismi harrastajaile sobiv."
Talu on saanud nüüdseks auhindugi, näiteks Värska valla kauneima suvekodu tiitli aastal 2014. Peale selle valis Postimehe žürii ristpalgist välikäimla Eesti kauneimaks välikäimlaks aastal 2015.