Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eesti taludes tehakse ka šamaanitrumme ja tsirkust

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Luidja tsirkusetalu on omanike nägu. | FOTO: Erakogu

Avatud talude päeva nimekirjas on mõni talu, mis paistab teiste seas silma oma erilise tegevusala poolest – näiteks šamaanitrummide valmistamise või tsirkuseprogrammi pakkumisega. Kõik, kes soovivad sellel suvel saada avatud talude päeval veidi teistmoodi kogemusi ja elamusi, võivad seada sammud ja rattad nii Pärnumaa kui ka Hiiumaa poole.

Kes ei tunne huvi köögiviljakasvatuse või loomapidamise vastu, vaid millegi isetegemise ja samuti tegevustes kaasalöömise vastu, võib avatud talude päeval võtta suuna Pärnumaale, sest Vändra kandi Kastarro talus ei ripu kalavõrgud ega määgi lambad, vaid valmistatakse šamaanitrumme. Avatud talude päeval võivad kõik ise oma silmaga järele vaadata ning proovida, miks ja kuidas neid tehakse.

Talu perenaine Inge Saar ütleb Maa Elule, et trumme on ta teinud juba kümme aastat. „Olen esimene naine Eestis, kes neid tegema hakkas,” selgitab Inge.

See pole aga pelgalt käsitöö, vaid sinna juurde mahub veel palju hoomamatut. „Kui neid loon, samastun inimestega, kellele need on mõeldud,” selgitab Inge, kes eelistab personaalsete trummide tegemist. See, kuidas nad praegusesse tallu jõudsid, on samuti omaette lugu. Aastal 2001 ostis Saar suvekodu Poakale, samal ajal kutsus Kaika Laine teda endale õpilaseks, aga Inge loobus, sest soovis ise ennast „kandvaks” kasvatada selleks taimi tundma õppides. „Õnneks oli ka õpetaja sellel ajal kõrval ja juhendamas,” räägib ta. 2007. aasta lõpus müüs ta suvekodu ja ostis saadud raha eest krundi hoopis Järva-Jaani, kus katsetas taas taimedega.

Praeguse vana, 1800ndatest pärit maja Vändra vallas Orikülas ostsid nad alles möödunud aastal. „Siin on vana karjamõis, mille lugu pole veel jõudnud täpsemalt uurida,” sõnab perenaine. Igal juhul teadis Inge Saar, et ei taha maal elades keskenduda põllumajandusele, kuigi teda lummab väga taimemaailm. „Kes on kursis Sinikka Piippo raamatutega, saavad aru mu mõttemaailmast,” rõhutab ta.

Kastarro talus pole ainult trummid, vaid natuke loomigi, mõned kitsed, haned, koerad ja kass. „Ja kuna mind on pisut suditud toitlustuse ala peale, lasen sellel kunstiandel ka endast välja voolata,” lubab perenaine. Nii avab avatud talude päeva puhul Inge Saare kodus uksed improvisatsiooniline kohvik, kus kõik huvilised saavad proovida kokakunsti hõrgutisi. „Näpuotsaga on ka pilte, katsume mõne neist sõpradega seintele üles saada. Trumme endal siin väga palju pole sel lihtsal põhjusel, et ei tee neid hunnikute viisi valmis, aga plaanin natuke oma tegemisi selles vallas tutvustada ... ja kui on huvi, saavad inimesed sellest tööprotsessist osa võtta,” lubab Saar põnevat ja teistmoodi eesti talukogemust. „Aeg-ajalt on tore lihtsalt aeg maha võtta ning nautida uute ja vanade tuttavate seltskonda tassi tee, pannkookide ja koduse vaarikamoosiga.”

Õpetatakse tuleneelamist

Hiiumaal asub üks teine erimoodi eesti talu – Luidja tsirkusetalu.

Selle eestvedajad Helena Ehrenbusch ja Ulrike Jäger ütlevad Maa Elule, et tsirkusetalu on omanike nägu: „Talu tegemisi veab rahvusvaheline tsirkuseduo „Schokokaboom”, kellel on tagataskus aastatepikkune kogemus ja suur armastus tule- ja tsirkuseteatri, tantsimise, koreograafia ja klouninduse vastu.”

Nende esimene suur tuleetendus Luidjal toimus 2007. aastal, mis osutus ootamatult niivõrd edukaks, et andis hoo sisse Luidja tsirkusetalu idee tekkele. „Oleme sellest ajast pea iga aasta toonud välja üks-kaks kohaspetsiifilist etendust, mitmesuguseid programme ja suuri visioone,” seletavad nad. Kes külla tulevad, saavad taluomanikelt otse küsida, mis on talu tulevikuplaanid ja kuidas nendega koostööd saab.

Helena Ehrenbusch ja Ulrike Jäger usuvad, et nende tsirkuseprogrammid pakuvad igaühele midagi, oled sa mees või naine, blond või tumedavereline, pikk või lühike, normaalne või kummaline. „Tuletsirkus pakub maagilisi pilte ja tundeid, osalustsirkuse etendustes võib igast vaatajast saada tsirkusestaar,” rõhutavad Helena ja Ulrike. Sotsiaalset tsirkust teevad nad inimestele, kes omakorda töötavad inimestega, näiteks õpetajad, sotsiaaltöötajad, ning riskinoortele ja erivajadustega inimestele.

Avatud talude päeval ootab tsirkusetalu külla kõiki inimesi, keda huvitab tsirkus ja selle võimalused maal. Külalistel on võimalik osa saada tsirkuseelust, õppida uusi oskusi, mõelda kaasa tsirkusetalu ja kultuurielu arendamisele maal. Toimuvad töötoad algajatele žonglööridele, õpetatakse tuleneelamist, mis on küll ainult täiskasvanutele. Päeva lõpetab osalustsirkuse etendus, kuhu oodatakse vaatajaid vanuses 2–102. Tsirkusetegevuste vahepeal tegeleb külalistega Saksamaalt tulnud erikülaline, tseremooniameister Krause.

Omapäraseid asju ja tegevusi pakuvad paljud teisedki talud üle Eesti, ehkki enamik näitab huvilistele köögi-, puuvilja- või siis loomakasvatust, isiklikku juustu-, õlle-, veini- või siidritootmist, mesilaste pidamist, ökopõllumajandust ja muud.

Harjumaal jäi erilisematest asjadest silma võimalus vaadata ja „proovida“ Kernus põhumaja, Viimsis uurida pärimusmeditsiini ja Kose vallas päikeseelektrijaama.

Tagasi üles