Eestlaste munaisu kasvab

Tiit Efert
, Maa Elu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnukasvatusteadlase Matti Piirsalu sõnul on Eestimaa munatootmises toimunud tagasiminek.
Linnukasvatusteadlase Matti Piirsalu sõnul on Eestimaa munatootmises toimunud tagasiminek. Foto: Tiit Efert

Iga eestlane sööb aastas keskmiselt 230 muna ja see arv on iga aastaga järjest kasvanud, selgub Eesti juhtiva linnukasvatusteadlase Matti Piirsalu intervjuust. Eile tähistas ta 70. sünnipäeva.

Millal on Eestis kõige rohkem kanu elanud?

1940. aastal oli Eestimaal kasvamas 1,68 miljonit kana ja kukke. Samal aastal toodeti 170 miljonit kanamuna.

Kõige suurem oli kodulindude arv Eestis 1991. aastal, ulatudes 31. detsembri seisuga ligemale 6,8 miljonini. Linde oli 1991. aastal enam suurtootmisega tegelevates majandites (kolhoosides, sovhoosides ja teistes riiklikes majapidamistes), kus kasvatati pea 85 protsenti lindude koguarvust.

Tolleaegsetes suurtes linnukasvatustes kasutati tööstuslikku tüüpi linnukasvatushooneid, kus ühes lindlas oli mõnikord 144 000 kana ja kuni 100 000 tibu. Kodumajapidamistes peeti kanu põhiliselt oma pere tarbeks ja elanikkonna majapidamiste osa munade kogutoodangust Eestis moodustas 15 protsenti.

Kuidas hinnata kanakasvatuse seisu Eestis praegu?

Praegu on Eestimaa munatootmises toimunud oluline tagasiminek. 2016. aastal toodeti meil statistikaameti andmetel vaid 194,1 miljonit muna ja igalt kanalt saadi keskmiselt 278 muna aastas. Umbes 60 protsenti tarbitud munadest toodetakse Eestis, importmunade osakaal on 40 protsendi kandis …

Meil toodetud munadest eksporditakse Lätti 37 protsenti, Leetu 34 protsenti ja Rootsi 12 protsenti. Imporditakse mune põhiliselt Lätist (35 protsenti), Leedust (29 protsenti) ja Poolast (27 protsenti).

Munadega isevarustatuse tase on viimastel aastatel püsinud 64–67 protsendi piires. Eestlaste munaisu on viimasel kümnel aastal näidanud olulist kasvu. Kui 2006. aastal sõi iga Eestimaa elanik keskmiselt 163 muna, siis nüüdseks on see kasvanud 230 munani aastas. Viimastel aastatel on roheliste survel munakanade heaolule rohkem tähelepanu pööratud.

Hollandist alguse saanud kanapuuride pinda suurendati Euroopa Liidu direktiivide alusel meil varem kasutatud 450 ruutsentimeetrilt 650 ruutsentimeetrini. Imelikul kombel uutes tingimustes munevus ei paranenud, vaid hoopistükki alanes.

Miks on kanaliha parim tooraine toidu valmistamiseks?

Kanabroileriliha on tervisliku toitumise seisukohalt kasulikum süüa kui veise-, sea- või lambaliha. Kanabroileriliha on hea aminohappelise koostisega ning seda võib kasutada enamiku liharoogade valmistamiseks. Hinnalt on kanabroileriliha lihttarbijale samuti taskukohane. Eestis toodeti 2016. aastal linnuliha 27 500 tonni elusmassis. Linnuliha osatähtsus kogu Eestis toodetud lihast oli 2015. aastal 23 protsenti.

Kogu aeg on maakodudes peetud ka kanu. Samal ajal on jäänud n-ö vanaemasid maal järjest vähemaks. Kui palju on kodukanade kasvatamine seetõttu Eestis vähenenud?

Kogu minu teadliku elu jooksul on Eestimaa kodumajapidamistes kasvatatud kodulinde. Kuna inimeste arv maal aina väheneb, siis on ka linde kasvatavate memmede-taatide osa linnukasvatajate hulgas oluliselt vähenenud. Põhiliselt kasvatatakse kodumajapidamistes linde oma tarbeks. Praegused noored inimesed enam taludes linde varasemal hulgal ei pea, sest  munad ja linnuliha on kõikjal kättesaadav.

Enamik Eesti kaubanduses pakutavatest kanadest ja munadest jõuavad müüki suurfarmidest. Mille poolest erinevad need kodukana munadest?

Kodukanade munadel võrreldes suurtootmises toodetud munadega põhiliste toitainete sisalduse poolest olulist erinevust ei ole. Värviliste munade põhitoitainete kogus on valge munakoorega munadega sama. Muna on küllalt  täpselt geneetiliselt paika pandud koostisega. Geneetiliselt on mõjutatud vaid munakoore värvust. Maitseasi on muidugi see, et kodukanamunadel on rebu kollasem kui puurikanade munadel. Puurikanad saavad söödaga värvituid kasulikke vitamiine ja mineraalaineid, kuid koduõues sööb kana klorofüllirikkaid taimi ja muid söödavaid lisandeid.

Kas ja kuidas on suurfarmis võimalik kasvatada kanu ilma antibiootikumideta?

Taasiseseisvunud Eestis lindude söötmisel antibiootikume ei kasutata.

Kui palju kasutatakse suurfarmides kanadel kasvuhormoone?

Taasiseseisvunud Eestis kanade söötmisel kasvuhormoone ei kasutata. Paljudes linnukasvatusmaades, eeskätt USAs, kasvuhormoone lindude söötmisel siiski kasutatakse.

Mis tingimustes, mis toitumusega, kui kaua kasvanud ja mis kaaluga kana peaks olema, et kanaliha oleks kvaliteetne?

Kanabroileriliha teeb väärtuslikuks hea aminohappeline koostis ja seda liha saab kasutada praktiliselt kõigi liharoogade valmistamisel. Kvaliteetne kanabroileriliha toodetakse käesoleval ajal põrandakanalates sügavallapanul. Oluline muutus on toimunud broilerite kasvukiiruses. Kui paarkümmend aastat tagasi kulus kahekilogrammise kehamassiga linnu üleskasvatamiseks 50–63 päeva, siis käesoleval ajal Eestis realiseeritakse broilerid kehamassiga 2,4 kilo ja sellise kehamassi saavutamiseks kulub vaid 38–42 päeva.

Kanad annavad nii valget, rohelist, pruuni kui ka sinist jm värvi mune. On neil ka mingi maitse- või muu vahe?

Vahe on põhiliselt ainult geneetiliselt mõjutatud munakoore värvuses. Muna toitainete sisalduses vahet ei ole.

Mis on vahet tava-, õrre-, vabakäigu- ja mahekanadel?

Olenemata sellest, kas kana peetakse puurides, õrrel, mahekanadena või vabakäigukanadena, jäävad nad ikka kanadeks. Vahe on ainult kasvatamiseks loodud  heaolutingimustes. Mahekanade sööt ja lisasöödad peavad olema kasvatatud mahesöötadena ja lisandidki tuleb valida. Selline tootmine nõuab rohkem kulutusi lindude heaolule ja lindude söötadele, kuid on tervisliku toitumise seisukohalt tervitatav.

Hiljuti oli kanadel linnugripi tõttu keeld väljas käia. Kuivõrd mõjutab kanade heaolu ja munade kvaliteeti see, kui kanad saavad käia väljas puhtas õhus ja ussikesi näksata?

Hiljutine kanagripp levis mitmes riigis, kuid meil on enamikus farmides võetud tarvitusele kõik vajalikud meetmed selle haiguse leviku tõkestamiseks. Alates maikuust võib kodulinde jälle väljas pidada. Kahtlemata meeldib kanale väljas vabalt olla rohkem kui kinnises puuris. Kuid ettevaatlik peab haiguste suhtes alati olema. Linnukasvatushoonetes ja nende ümber peab valitsema kord ja puhtus.

Kui palju olete ise kanu kasvatanud?

Kanu ja teisi kodulinde kasvatasime isa-emakodus kogu minu lapsepõlve ja kooliskäimise aja. Põhiliselt on minu kokkupuude lindudega olnud linnukasvatusettevõtetes: Rakvere haudejaamas juhatajana, Roela sovhoosi linnukasvatuse peazootehnikuna, Sindi sovhoosi peazootehnikuna ja 26 aastat põllumajandusministeeriumis looma-linnukasvatuse valdkonnas.

Milline on teie lemmiktoit kanalihast või -munast?

Minule maitseb hästi grillitud või suitsubroiler, munadest vutimuna.

Kas kanaliha kui toorainet saab tänapäeva laborites ka järele teha?

Kanaliha kui toorainet on võimalik laboris valmistada. Selle tootmine laboris on tööstuslikult aga väga kallis ja mitteotstarbekas. Minu arvates suisa jabur mõte.

Matti Piirsalu, eluloolist:

Sündinud 5. juulil 1947 Raplas

1971 lõpetas Eesti Põllumajanduse Akadeemia linnukasvatuse erialal

1978. aastal kaitses Leningradi Põllumajanduse Instituudis kandidaadiväitekirja

1995–1996 Eesti Põllumajandusülikooli doktorant

1978. aastast Ülemaailmse Linnukasvatuse Teadusliku Assotsiatsiooni liige, alates 1998. aastast Eesti osakonna president

1988–1989 Lindude Tõuaretuse Nõukogu sekretär, juhatuse liige

1990. aastast Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi liige, alates 1999. aastast eestseisuse (juhatuse) liige.

1985–1987 ENSV Agrotööstuskoondise ja ENSV Riikliku Agrotööstuskomitee linnukasvatussektori juhtiv zootehnik

1986–1993 ka Eesti Põllumajanduse Õppe- ja Nõuandekeskuse lektor

1987–1988 ENSV Riikliku Agrotööstuskomitee esimehe asetäitja abi

1989 ENSV Riikliku Agrotööstuskomitee linnukasvatuse osakonna juhataja

1990–1991 põllumajandusministeeriumi linnukasvatussektori juhataja

1992–1997 põllumajandusministeeriumi põllumajandusosakonna,tootmisosakonna ja maamajandusosakonna peaspetsialist

1998–2003 põllumajandusminsteeriumi loomakasvatusbüroo juhataja

2004–2010 põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna nõunik

1989–2014 Linnukasvatajate Seltsi juhatuse liige

2011–2014 Eesti Linnukasvatajate Seltsi palgaline juhatuse esimees

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles