Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

KESKKONNAAGENTUUR: «Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2017»

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Metskitsed udus | FOTO: Marko Saarm/Sakala/Scanpix

Keskkonnaagentuuri seirearuanne «Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2017» annab ülevaate jahiulukite asurkondade seisundis aastate jooksul toimunud muutustest ning analüüsib nende põhjusi.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialisti Rauno Veeroja ja juhtivspetsialisti Peep Männili koostatud aruandes antakse hinnang asurkondade seisundile 2016/2017. aastal ning tehakse küttimisettepanekud 2017. aasta jahihooajaks. Küttimisettepanekud on liigiti erinevad ning sõltuvad vastava liigi kohta kogutava informatsiooni hulgast ja vajadusest.

Metssea asustustihedus on langenud Aafrika seakatku poolt nakatunud aladel väga madalale tasemele või siis on kiiresti liikumas selles suunas. Väljaspool nakatunud ala on metssea asustustihedus intensiivistunud küttimise tulemusel samuti langenud, kuid märksa tagasihoidlikumal määral. Seetõttu tuleb neil aladel, kuhu sigade Aafrika katk ei ole veel jõudnud, metssigade intensiivse küttimisega jätkata, küttides seal jätkuvalt täiskasvanute ja kesikute seast emiseid kultidest enam, viimaks metssea asustustiheduse aasta lõpuks alla 1,5 isendi 1000 ha jahimaa kohta. Aladel, kus katku tõttu on metssigade asustustihedus juba väga madal, tuleks küttimist jätkata vähemalt populatsiooni juurdekasvu ulatuses, mitte hakata tegelema valikuliselt emiste hoiuga ning hoida populatsiooni asustustihedust tõusmast üle 1 isendi 1000 ha jahimaa kohta.

Šaakali arvukus on jõudsalt kasvanud ja levikuala laienenud ning koos sellega on sagenenud rünnakud rannikualadel karjatatavatele lammastele. Šaakali populatsiooni kasvukiiruse vähendamiseks tuleks küttimist intensiivistada.

Halljänese ja rebase arvukus on kasvanud. Laialdasemalt levinud kärntõve tõttu soovitab aruanne küttimissurvet suurendada jätkuvalt väga kõrge arvukusega kährikkoerale ning ka rebasele. Teiste liikide puhul mingeid märkimisväärseid muudatusi ei täheldatud ning neid võib küttida eelmise aastaga samade põhimõtete alusel.

Põdra arvukus on, hoolimata suurenenud küttimismahtudest, jätkuvalt kõrge, samuti suureneb saari asustava punahirve arvukus ning mandriosa punahirve levikuala. Ühiskonna soov on nii põdra kui ka saari asustava punahirve asurkonna asustustihedust langetada. Sellest põhimõttest on Keskkonnaagentuur lähtunud ka nende liikide küttimisettepanekute koostamisel.

Metskitse asurkond (2009/2010 ja 2010/2011 aasta lumerohketel talvedel tugevasti kannatanud) on praeguseks kosunud tasemele, kus osades maakondades oleks vaja juba arvukust alla viia ning teistes selle edasist suurenemist pidurdada.

Ilvese populatsiooni suurus on, hoolimata jõudsalt paranenud toidubaasist, veel kaugel alla soovitud miinimumtaset ning väljendab pigem kahanemist, mistõttu on aruandes ka ettepanek ilveseid tänavu mitte küttida.

Hundi arvukus oli 2016. aastal eelnenud aastaga sama, kuid suurenenud küttimissurve tulemusel on see tänavu eeldatavasti kuni viiendiku võrra madalam.

Karu arvukus on stabiilne ning populatsioonile võib ka tänavu rakendada möödunud aastaga sarnaselt kõrget küttimissurvet, samas on vaja küttimist jõulisemalt suunata kahjustuspiirkondadesse. Karu lõunasuunas leviku soodustamiseks ei tohiks neid küttida Eesti lõunapiiril olevates jahipiirkondades. Nii hundi kui ka karu tekitatud kahjustused olid eelmise aastaga võrreldes kahanenud.

Kõik jahipiirkonnad peaksid üritama küttida kõiki ulukeid sellises soolis-vanuselises vahekorras, mis säilitaks asurkonna struktuuri võimalikult lähedasena looduslikule. Dominantseid loomi tuleks hoida kõikide suurulukiliikide puhul või siis vähemalt ei tohiks neid eelistatuna küttida.

Aruanded, mis sisaldavad hinnanguid erinevate ulukipopulatsioonide seisundite ja nende muutuste kohta koos juurdekasvuprognooside ja küttimissoovitustega järgnevaks jahihooajaks, on oluliseks baasiks teaduslikel alustel põhineval ulukiasurkondade kaitse ja jätkusuutliku kasutuse korraldamisel Eestis. Detailse informatsiooni puudumise tõttu ei tee Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna ulukiseire töörühm ettepanekuid mitte jahipiirkondade tasemel, vaid puudutab väikseima üksusena maakondi.

Aruande ja palju muud huvitavat leiab Keskkonnaagentuuri kodulehelt.

Tagasi üles