Tihti rikuvad rooside ja flokside õitseaja ära lehehaigused. Suve hakul on õige aeg haiguste vastu midagi ette võtta.
Tegutsege enne, kui haigused lehed ära rikuvad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud on hädas tülika seenhaiguse roosi-tahmlaiksusega (Diplocarpon rosae). Selle tõve tunnete hästi ära augustis, kui roosipõõsa vanemate alumiste lehtede ülemistele külgedele on äkki ilmunud tumedad matid plekid. Soojal ja niiskel suvel võite plekke näha juba juuliski. Alt levib nakkus siis ruttu ülespoole ja kogu roositaim on sellest varsti haaratud. Lehed hakkavad kolletuma ja varisevad peagi ning lehtedeta roos näeb päris õnnetu välja. Taimele kasvavad küll uued lehed, kuid sügisel arenema hakanud võrsed ei jõua puituda. Haigestunud taim läheb talvele vastu väiksemate jõuvarudega ja võib ka hukkuda.
Tahmlaiksuse tekitajad talvituvad peenrale jäänud lehtedes ja kõdus. Järgmisel suvel satuvad seeneeosed roosipõõsaste alumistele lehtedele ilmselt vihmapiiskade või kastmisega. Seepärast tuleb kõik nakatunud lehed peenralt hoolega kokku koguda ja ära põletada, neid ei tohi maha vedelema jätta ega kompostihunnikusse visata. Kui näete taimel esimesi haigusest rikutud lehti, võtke need kohe ära ja hävitage, see ehk aitab natuke aeglustada nakkuse levikut.
Tõrjepreparaadid ja looduslikud abivahendid
Roosi-tahmlaiksuse vastu aitab pritsimine, selleks sobivad seenhaiguste tõrjepreparaadid Score 250 EC, Topas 100 EC jt. Kui teie roose on mullu ja varasematel aastatel roosi-tahmlaiksus vaevanud, siis ärge oodake, kuni plekid tänavugi nähtavale ilmuvad. Just nüüd on õige aeg taimi selle haiguse profülaktikaks esimest korda pritsida. Pritsimislahust tehes lahustage näiteks 2 ml preparaati Score 10 liitris vees. Sellise lahusega pritsige oma roose 10–12 päeva tagant vähemalt kolm või isegi neli korda. Lahus jääb paremini taimele, kui lisate sinna natuke rohelist seepi, võtke seda näiteks 20–40 g 10 l vee kohta.
Roheline seep ei meeldi ka lehetäidele. Neist võib lahti saada ka roose nõgese, hariliku puju, soolikarohu, küüslaugu, suure mungalille või võilille leotisega pritsides. Kauem seisnud nõgesevirts (lahjendatult umbes vahekorras 1 osa virtsa ja 9 osa vett) sobib suve esimesel poolel väetisekski.
Roosi-jahukaste (Spaerotheca pannosa var. rosae) võib taime lehed ära rikkuda juba kesksuveks. Selle tõve korral ilmub lehtedele valge jahune kirme. Algul levib seenhaigus noorte lehtede pealmisel pinnal ja võrsete tippudes, haiguse edenedes jõuab kirme ka vanematele lehtedele. Hiljem muutub kirme pruunikashalliks.
Jahukaste tõrjeks on kogenud roosikasvatajad edukalt pruukinud mitmeid koduseid vahendeid. Abi on näiteks tuhaleotisega pritsimisest. Seda tehes võtke 10 liitri keeva vee kohta 1 l tuhka ja keetke segu paarkümmend minutit kuni tund aega. Laske segul jahtuda, pritsides võtke 3 l tuhalahust 7 l vee kohta. Tuhk pärsib seeneeoste arengut ja seepärast võib tuhka raputada taimede alla mullale. Jahukastet on tõrjutud ka põldosjatõmmise, nõudepesuvahendi Fairy (50 ml 10 l vee kohta) ja kaaliumpermanganaadi (3–5 g 10 l vee kohta) lahusega. Pritsida tuleks kaks kuni kolm korda, jättes pritsimiste vahele kolm kuni viis päeva. Kui kodused vahendid ei aita, siis sobib aiapoe preparaadivalikust Topas 100 EC, kasutusõpetus, mida tuleb täpselt täita, on tootega kaasas.
Jahukaste teeb kurja floksidele
Aedfloksid ehk aed-leeklilled (Phlox paniculata) kasvavad kindlasti igas maakodu aias. Ja aedadeta, kus heljub floksilõhn, ei kujuta mina Eesti suvede teist poolt ettegi.
Eriti uhket floksirida mäletan varalahkunud aiakujundaja Irma Tungla aiatee äärest. Sellest vaatepildist innustatuna igatsesin samasugust endalegi.
Paraku läks see katsetus luhta, sest teeäär, mille oma floksidele valisin, oli nende maitse jaoks vist liiga kuiv ja põuane paik ning mina ei uurinud piisavalt flokside kasvusoove. Floksid jäid mul seal igatahes jahukastesse. Mäletan, et eriti kannatas selle all varane punaseõieline sort ‘Tenor’. Sobimatus kohas muutuvad floksid haigustele vastuvõtlikumaks. Need vajavad viljakat parasniisket mulda, mis ei tohi olla ka happeline. Põuaga tuleb flokse kasta. Katsuge kasta nii, et märjaks saab muld, mitte taime lehed, sest siis annate seenhaigustele ainult hoogu.
Floksidele ei sobi ei kuivus ega liigniiskus. Kuivus põhjustab turgori ehk taime siserõhu langust ja just see muudabki uurijate andmeil floksid jahukastele vastuvõtlikuks. Jahukaste arengut soodustab veel see, kui lilled on saanud liiga palju lämmastikväetist. Ka liiga tihedalt kasvavad taimed haigestuvad kergesti. Nii et ärge unustage floksipuhmaid aeg-ajalt jagada.
Floksi-jahukastest annab märku valkjas jahutaoline kirme, mis tekib taime alumistele lehtedele, kust see levib edasi üles ja jõuab ka õisikuteni. Vananedes kirme tumeneb, sinna tekivad väikesed mustad eostega viljakehad. Nakatunud taimede lehed kuivavad ja varisevad varakult. Viljakehadest vabanevad eosed aga nakatavad järgmisi taimi.
Kui märkate nakatunud lehti, siis korjake need taimelt kohe ära ja põletage. Üleni nakatunud taim lõigake maha ja hävitage samuti.
Aarne Kähr soovitab raamatus „Aedfloks” riputada hommikul, kui lilled on veel kastemärjad, floksilehtedele ja taimede vahele puutuhka, sest see muudab keskkonna leeliselisemaks ja pidurdab seente arengut.
Flokse võib pritsida puutuha ja rohelise seebi või üheprotsendilise kaltsineeritud sooda lahusega. Taimsetest vahenditest sobivad jahukaste tõrjeks küüslaugu või põld-piimohaka leotis. Nendega pritsige suve jooksul mitu korda.
Tõrjepreparaatidest sobib juba eespool mainitud Topas 100 EC, sellega võiks pritsida ka maapinda taimede ümber.
Minu floksid kasvavad nüüd koos teiste püsikutega peenras, sealsed tingimused sobivad neile ilmselt paremini, sest seal pole jahukaste floksilehti enam eriti rikkunud. Endale flokse soetades tasub kindlasti uurida, kui vastuvõtlikud on ilusad õitsejad jahukastele. Uuemad ja paljud Venemaal aretatud sordid peaksid püsima tervemad, lillemüüjad väidavad sama laigulise floksi (P. maculata) sortide kohta.