Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Põllumajandusehituse turg kõigub eurotoetuste ja maailmaturuhindade rütmis

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Osaühingu Timorvara juhataja Väino Peets ütleb, et tema ettevõttele on paaril viimasel aastal põllumajandusehituses varasemast vähem tööd jagunud. | FOTO: Toomas Šalda

Osaühing Mapri Ehitus on põllumajandusehituse valdkonnas üks Eesti turuliidritest. Praegu on ettevõttel töös kümmekond põllumajandusobjekti, mis moodustab firma kõigi tööde mahust umbes veerandi.

„See on üks meie mitmest tegevusharust, milles meil on piisavalt kompetentsi, aga ainult põllumajandusehitusele me keskenduda ei saa, selleks on Eesti liiga väike,” selgitab Mapri Ehituse müügijuht Margus Väärsi. „Palgal on meil kokku 80 inimest, neist 35 ringis on suviti hõivatud põllumajandusobjektidel. Põllumajandusehituses ongi tööd enamasti suvel suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul. Tartu firmana püüame enda inimesi kodule lähemal hoida, kaugemal rakendame enamasti alltöövõtjaid, kellest on meil välja kujunenud usaldusväärsete partnerite ring.”

Nii nagu ehituses üldse, on põllumajandusobjektidegi puhul konkurents tugev. Vanematest ja endale nime teinud selle valdkonna tegijatest toob Väärsi välja Paide MEK ASi, VMT Ehitus ASi ja Agorek OÜ. Väiksemaid ja uusi ehitusfirmasid on aga väga palju.

„Mapri Ehituse jaoks oli põllumeeste usalduse võitmine pikk ja keeruline protsess. Tegu on kinnise ja põhimõttekindla seltskonnaga ning kui sul on veel on näidistöid vähe ette näidata, ega siis jutule võeta. Aga  kui oled midagi hästi ära suutnud teha, levib jutt edasi. Meie strateegia on algusest peale olnud kõigepealt kliendi eesmärkide välj selgitamine ja seejärel talle parimate lahenduste otsimine ja pakkumine.”

Areng on kiire

Viimased aastakümned on Margus Väärsi kinnitusel toonud põllumajandusehitusse uued põhimõtted: „Kui NSVLi ajal ehitati raskeid raudbetoonist ja silikaadist jäädavamaid rajatisi, siis nüüd kerkivad peamiselt kerghooned. On aru saadud, et tehnoloogiad muutuvad nii kiiresti, et kapitaalselt ja  sajaks aastaks ette pole mõtet ehitada. Hoone peab mõistlikult kiiresti valmis saama, et oleks võimalik tootma hakata. Peamised mõõdupuud ongi  kiirus ja efektiivsus. Kindlasti peab ehitaja teadma tellija tulevikuplaane, et ta ei ehitaks sellist hoonet, mida ei ole võimalik edaspidi laiendada või ümber ehitada. Põllumajandustehnika ise areneb väga kiiresti ja see mõjutab kogu protsessi juba projekteerimisest peale. Kui vanasti oli näiteks lauda ehitamisel täpsusühikuks kümme sentimeetrit, siis nüüd räägime millimeetritest. Kõik on maksimaalselt või selle lähedaselt automatiseeritud ning see seab eritingimused kõigele alates elektrisüsteemidest. Kõige uudsema tehnoloogiaga seotud  objektid ongi ehitaja jaoks kõige väljakutsuvamad ja huvitavamad.”

Peale uute hoonete ehitamise tuleb põllumajandusehitusest rääkides teemaks mure rohkearvuliste vanade, sageli tühjalt seisvate kolehoonetega. „Nendega, mida tasus rekonstrueerida, hakkab ring täis saama. Sageli on odavam ja mõistlikum vana maha lammutada ja uus ehitada. Vana hoone ringi ehitamise puhul ei pruugi lõpptulemus ikkagi ootustele ja vajadustele vastata,” leiab Väärsi.

Kui põllumajandusehitust näiteks elamuehitusega võrrelda, siis pööratakse rõhku teistele teguritele. Visuaalne pool ei ole nii oluline kui praktilisus, vastavus kasutatavatele seadmetele ja sobivus loomadele. Kõik see nõuab eriteadmisi.

Ehitatakse edukatel aegadel

„Suuremates riikides ongi osa firmasid spetsialiseerunud konkreetselt põllumajandusehitusele, aga Eesti turg jääb selleks liiga väikeseks ja ebastabiilseks. Turg kõigub eurotoetuste jagamise rütmis. Teine turu mõjutaja on põllumajandustoodangu maailmaturuhind – kui hinnad on all, siis raha ehitamiseks lihtsalt pole. Meil ei toimi mujal maailmas tavapäraseks saanud loogika, et halvas majandusseisus tuleb investeerida selleks, et heal ajal varasemast rohkem raha teenida. Eestis ei ole see  veel võimalik, sest ettevõtetel ei ole tagataskus suurt midagi ja paljuski elatakse peost suhu,” kahetseb Väärsi.

Nüüdne seis on õnneks siiski juba veidi rõõmsam kui lähimineviku aastatel, sest piima- ja lihahinnad on tõusnud. Samal ajal on kerge madalseis viljakasvatajatel. „Põllumehed üritavad üsna aktiivselt ära kasutada viimast investeeringutoetuste perioodi. Ja kuigi sigade Aafrika katk teeb ikka veel palju pahandust, ei kao kuhugi ka kodumaine seakasvatus. Inimesed tahavad liha süüa ja kõike ei saa sisse osta,” on Väärsi veendunud. Mapri Ehitusel on praegu käsil mitme suure sigala ehitus.

Kuna ettevõttel on Lätis tütarfirma Mapri Būve, saab Väärsi võrrelda naaberriikide põllumajanduse olukorda: „Lätlased on meist mõne aasta maas, aga tulevad kiiresti järele. Kui viis aastat tagasi oli seal uusi põllumajandusehitisi vähe, siis nüüd tuleb neid järjest juurde. Enamasti kerkivad seal veiselaudad ja teraviljakompleksid. Nende toetuste süsteem on veidi lihtsam ja tarbijasõbralikum.” Põllumajandusehituse lähituleviku kohta ütleb ta, et see pigem stabiliseerub tänasest veidi väikesema mahuga tasemele: „Ära see ei kao ja suuri hüppeid ei tee, sest maa potentsiaal on suures osas kasutatud.”

Üldehituses on tööd rohkem

Maa Elu külastas ka teist muude ehitusteenuste seas põllumajandusehitusega seotud osaühingut Timorvara. Tartu külje all Luunjas asuvas kontoris ütles ettevõtte juht Väino Peets, et kuigi firma kodulehelt võib leida pika nimekirja põllumajandusobjektidest, mille valmimisse on Timorvara oma panuse andnud, on paar viimast aastat selles valdkonnas hõredamad olnud. Samal ajal on üldehituses ja betoonitöödega tööd rohkem kui mullu. „Põllumajandusobjektidel oleme teinud samuti palju betoonitöid, eriti viljakuivatite juures.  Ehituslikult pole siin midagi väga keerulist, aga kui punkrite jaoks on kolmemeetrised augud maa sees ja Eesti pinnas on just, nagu ta on, tuleb kõvasti vaeva näha, et vesi pidama saada. See töö on meil hästi käpas. Teine, mida oleme  palju teinud, on laudapõrandad. Aga turul on seis selline, et suured firmad saavad objekti kätte ja väiksematele jääb see, mis pärast koore riisumist alles jääb. Meiesugustele öeldakse hind ette ja siis peame täpselt rehkendama, kas saame sellega hakkama ja võtame töö vastu või mitte. Sageli on sedagi, et teeme oma pakkumise, mis suunatakse sujuvalt järgmisele ehitajale ja küsitakse temalt otse, kas teeb odavamalt. Hulgi on väikseid firmasid, kes sama tööd mingi nipiga meist odavamalt suudavad pakkuda. Nii tegelemegi praegu peamiselt alltöövõtu korras üldehitusega. Siin on eriti just suvel tööd nii palju, et meie enda viie brigaadi 25 mehele lisaks kasutame alltöövõtjaid ja renditööjõudu Ukrainast. Korraga on praegu töös kümmekond objekti,” kirjeldab Peets. Timorvara meeskond on varasematel aastatel renoveerinud vanu laudahooneidki, aga Peets pole kindel, et tellijale selline tegevus end enam ära tasub, ruutmeetri  hind tuleb suurem kui uue ehitamisel.

Tagasi üles