Tänu Ago Siineri ja Tarmo Taela kümne aasta pikkusele tööle on Eesti põllumehed võtnud omaks tööstuskanepi kasvatamise. Läinud aasta andmete põhjal kasvab kanepit Euroopas rohkematel hektaritel vaid Prantsusmaal. Aga arenguruumi on veel kuhjaga.
Eesti on suuruselt teine kanepikasvataja Euroopas
29. juuni 2017, 08:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarmo ja Ago on tuttavad juba koolipõlvest ja koos jõuti ideeni, et Eestis võiks tööstuskanepit kasvatada. „Meid on inspireerinud kanepikasvatuse pikk ajalugu Eestis, kogu tänapäevase kanepitööstuse väike ökoloogiline jalajälg ja kanepitoodete väga tervistav mõju. Kanep tundus intrigeeriv, hakkasime tõsisemalt uurima,” räägib Ago, kes õppis ülikoolis keskkonnatehnoloogiat. Tarmo õppis samal ajal reklaami ja imagoloogiat.
Aga Eesti polnud veel Euroopa Liidus ja õigusaktides valitses neil teemadel tühjus. „Otseselt keelavat seadust polnud, aga lubavat ka mitte,” ütleb Tarmo. Niipea Eesti 2004. aastal Euroopa perre vastu võeti, asusid mehed tegutsema. Valdkond oli uus ja väljakujunemata. See oli põnev ülesanne.
Esimene saak
2005. aastal loodi ettevõte Perfect Plant OÜ, mehed rentisid Viljandi- ja Läänemaal kuus hektarit põllumaad ja panid esimese saagi kasvama. Nende esmahuvi oli kiukanep, millest saab kangast toota. Koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Saksamaal tegutseva Nova instituudi ja Euroopa Tööstuskanepi Assotsiatsiooniga tehti eeluuringu projekt, et uurida tööstuskanepi potentsiaali Eestis. Saksamaal Karlsruhes korraldati õpikoda, kuhu tulid eri riikide kiuvabrikute juhid, põllumehed, hulgimüüjad. Vahetati infot nii taime kasvatamise, töötlemise tehnoloogiliste võimaluste kui ka tööstuskanepi ja sellest valmistatud toodete müügivõimaluste kohta. „See, et nad meie pärast kokku tulid, kõlab suurelt, aga tegelikult oli neil endal ka teema vastu sügav huvi. Valdkond oli sel ajal lapsekingades kogu Euroopas,” sõnab Ago.
Mida rohkem mehed süvenesid, seda lähemale jõudis arusaamine, et kiukanep käib neile üle jõu. Investeering olnuks liiga suur ja kohe oleks vaja olnud 1000 hektarit maad.
Käega siiski ei löödud, sest leiti muid võimalusi. 2006. aasta suvel tehti Lõuna-Eestis Mooste katsejaamas koostöös Jõgeva Sordiaretuse Instituudiga õlikanepisordi ‘Finola’ taimekatsed. Tegemist on Ameerika Ühendriikidest pärit ja Soomes elava Kuopio ülikooli professori J. C. Callaway aretatud sordiga.
Kuna ‘Finola’ põlvneb kahest Siberi sordist, sobib see meie kliimasse ideaalselt. Mehed leidsidki, et asuvad kanepiseemneid müüma ja kokku ostma. „Mõistsime, et seemnesektoris on võimalik vähemate vahenditega turg käima saada,” räägib Tarmo.
Juba 2007. aastal leiti seitse kasvatajat, kes külvasid kanepit kokku 150 hektarile. Saak realiseeriti Saksamaale. Samal aastal saadi ‘Finola’ kanepisordi ainuesindus- ja paljundusõigus Eestis.
Talunikud ei pidanud alguses kanepi kasvatamist üldse atraktiivseks. Mehed käisid talunikega kohtumas, korraldasid seminare, aga ikka oli kasvupind väga väike. Selle põhjus oli lihtne: kuigi Perfect Plant lubas kogu saagi ära osta, oli külviseeme suhteliselt kallis ja kokkuostuhind jällegi odav. Praeguseks on külviseemne hind on jäänud samaks, aga kokkuostuhinnad on tõusnud. Nüüd kasvab ‘Finola’ kanep Eestis juba 6000 hektaril ja kasvatajaid on poolesaja ringis.
Perfect Plant ostab Soomest paljunduseks kõlblikku, paljundab seda kohapeal C-klassi ehk külvi seemneks ning müüb edasi siinsetele talunikele. Viimased peavad oma seemet pidevalt uuendama, sest muidu ei peeta seda enam samaks sordiks. „Sõltuvalt keskkonnatingimustest hakkab taim muutuma ning elama oma elu, selleks peab keegi orginaali hoidma,” räägib Tarmo.
Mida kanep tahab
Kanep kasvab edukalt mitmesugustel muldadel. Kõige paremini sobivad suure toitaine- ja huumusesisaldusega kergema lõimisega mullad. ‘Finolale’ ei meeldi savine, kamaraline ja märg muld, paremini passivad liivakad hästi kuivendatud liivsavimullad.
Õige idanemistemperatuur on kümme kraadi. Tavaliselt tekivad sellised tingimused juba maikuus, aga sel aastal külvati kanepit veel juuniski. Kanep valmib 110–115 päeva jooksul pärast külvi. „Tuleb ikka samal ajal, sõltumata ilmast,” räägib Tarmo. Ilm teadaolevalt saagikust ei mõjuta.
Kõige tähtsam on põllumaa hoolikas ettevalmistamine. Kui mulla temperatuur on sobiv, tärkab taim 48 tunniga. Saaki mõjutab ka õige tihedus, kui taimi on liiga palju, võivad varred minna liiga peenikeseks. Tuleb valida sobiv külvisügavus, üks kuni poolteist sentimeetrit. Sügavamale külvamine võib takistada taime algset sirgumist. Ühtlane külvisügavus tagab ühtlase idanemise ja elujõulise taimiku.
Kui seeme on valmis, siis seda korjatakse tavalise viljakombainiga. Võtmesõna on aeglane koristamine. „Põllule pole mõtet rallitama minna,” räägivad mehed. Nad teavad juhtumit, kus 25 hektarit koristati lausa kolm päeva. „Aga saaki tuli seal ka hästi,” kiidavad nad.
Viiakse Euroopasse
Eestis kasvatatud kanepiseemnest jääb siia vaid kümnendik, ülejäänu läheb Euroopasse. Perfect Plantil pole turustamisega muret. Küll on aga kahju, et Eesti ettevõtted ostavad kanepiseemet pigem Hiinast, sest sealt saab odavamalt. „Aga küll see paika loksub,” loodab Ago.
Meeste hinnangul tarvitab kanepitooteid regulaarselt pool protsenti rahvastikust. Kui see tõuseks kümme korda, võiks kogu Eestis kasvatatud seeme jääda siia. Ent viis protsenti rahvastikust ei tohiks veel lagi olla. Möödunud aastal kasvas kanep Eestis 3700 hektaril ja tänavu üle 6000 hektaril, sellise kasvuga on Eesti seemnekanepi kasvatamisel Euroopas eesrinnas.
Oma tooted
Seni pööras Perfect Plant tähelepanu seemnete müügile ja õlipressimisele, aga tänavu kevadel tuldi välja oma toodetega: kanepiõli, kanepiseemned, kanepipähklid, kanepikiudained ja kanepiproteiin. Väljatöötamisel on mitmed tervislikud lõpptooted, et lihtsustada kanepiseemnete ja õli tarbimist ning laiendada tarbijaskonda. Praegu on tooted müügil Tallinna ja Tartu Kaubamajas ning mõnes ökopoes, aga mõeldakse ka ekspordi peale. Tootmine toimub Tartumaal Ülenurme vallas Õssu külas.
Tulus kanep
Külviseemne hind on kuni 500kilogrammise koguse ostmisel üheksa eurot kilogrammi kohta. Suurema koguse korral hind langeb. Ühele hektarile kulub 25 kilogrammi seemet ehk investeering on 225 eurot hektari kohta. Ühe hektari keskmine saagikus on 800 kilogrammi kuni 1,2 tonni. Ühe tonni kvaliteetse tavapõllumajanduses kasvatatud seemne eest saab 1200 eurot, mahedalt kasvatatud seemne eest aga kuni 1900 eurot.
Kanepisort ‘Finola’
‘Finola’ on lühike, varase õitsemisega kanepisort, mis väga ei harune. Peale seemne annab ‘Finola’ rahuldavat kiudu, mida võiks võrrelda rohkem lina kui kanepiga, kuid madala kasvukõrguse tõttu jääb saagis tunduvalt alla teistele tööstuskanepi sortidele. Varem oma aretuskoodi FIN-314 järgi kutsutud sort nimetati ümber ‘Finolaks’ ja kanti 2003. aastal Euroopa Ühenduse ametlike tööstuskanepi sortide nimistusse.
Soomes aretatud sort andis kasvatuskatsetel saagiks 1,7 tonni hektarilt, mis on suurem kui kõigil seni aretatud sortidel. ‘Finolat’ kasvatatakse Kanadas, mitmes Euroopa riigis, Austraalias ja Uus-Meremaal. Eestis oleks normaalne saagikus 0,8–1,2 tonni hektarilt.
Kanep (Cannabis sativa)
Kanep on üks iidsemaid kultuurtaimi, mida on sajandeid kasvatatud vastupidava kiu ja õlirikaste seemnete saamiseks. Pärineb arvatavasti Aasiast, Hiinas on kanep alates kiviajast olnud ainuke kodumaine kiutaim. Templiseinte kaunistuste järgi on järeldatud, et egiptlased tundsid kanepit juba 1500 aastat eKr.
Euroopa arheoloogilised leiud kõnelevad peamiselt kahest kanepikasutamise viisist: kiust valmistati nööri ja kudumeid, seemneid tarvitati söögiks. Vanimad kanepikiu leiud pärinevad eelrooma rauaajast (800–400 eKr). Eestis on kanepiseemnete jälgi leitud mitme linna keskaegsetest ladestustest.
LUMI asutaja Helen Hirv: kanepiõli on LUMI toodete baaskomponent
Kosmeetikatööstuses kasutatakse paljusid õlisid, seetõttu küsitakse meilt sageli, miks kasutame baaskomponendina just kanepiõli. Kanepiõlis väga hea oomegarasvhapete suhe. Tervislikus menüüs oleks see 3:1 ehk 3 osa oomega-6- ja 1 osa oomega-3-rasvhapet. Ent tänapäeva inimese toidus on sageli oomegarasvhapete suhe tugevalt oomega-6 poole kaldu. Sama lugu on nahaga: kui oomega-3 ja oomega-6 on kreemides kenasti tasakaalus, siis me ei tekita nahale põletikku. Kanepiõlis on oomega-3 ja oomega-6 suhe 1:3, samas kui oliiviõlis, mida kosmeetikatööstuses sageli kasutatakse, on suhe 1:7, avokaadoõlis 1:13. Lisaks heale oomegarasvhapete suhtele on kanepiõli ainuke õli maailmas, mis sisaldab kõiki kolme naha jaoks asendamatut rasvhapet, mida nahk ise toota ei suuda. Tänu kanepiseemne külmpressimisele ja sellele, et seda õli ei rafineerita, on kõik need asendamatud rasvhapped LUMI toodetes olemas.
Lisaks on kanepiseemneõli väärtuslik fütosteroolide, vitamiinide, klorofülli ja haruldase oomega-6-gamma-linoleenhappe allikas – ülikõrge rasvhapete sisaldus mõjub soodsalt nahale ning leevendab ka allergilisi reaktsioone.
Kanepiõli on rikkalik E-vitamiini allikas, oliiviõliga võrreldes sisaldab see viis korda rohkem E-vitamiini. Kosmeetikatooted, mis sisaldavad kanepiõli, on nahka rahustava ja taastava toimega, asendamatud rasvhapped tõstavad naha elastsust ja aitavad säilitada niiskust, mida kaotame päikese, kuiva õhu ning pesemisvahendite tõttu. Kanepiseemneõliga nahahooldusvahendid sobivad ideaalselt lastele ning tundliku ja probleemse nahaga inimestele. Kanepiseemneõli toimib ka UV-kaitsena – kanepiseemneõli päikesekaitsetegur (SPF) on 6. Mis võib-olla on inimestele alati enim üllatav info, et pakume kanepiõliga aknelise naha hoolduse sarja Tundra - selleks on väga lihtne põhjus ning seda kinnitab ka meie klientide väga hea tagasiside. Kanepiõlis nimelt on väga kõrge hulk linoolhapet. Kui rasus on vähe linoleaati ehk linoolhappe soola, siis on rasu kleepuvam ning kleebib koorumata rakukesed nii tugevalt kinni, et tekibki ummistus. Uuringud näitavad, et kui 2,5protsendise linoolhappe lahusega nahka mõjutada, siis tekib vähem ummistusi ehk teada-tuntud müüt, et õli nahale ei sobi, ei pea alati vett. Oluline on konkreetse õli koostis. Kindlasti on erinevate toodete kasutamine individuaalne ning näiteks soovitatakse sageli jojoba õli vistrikulise naha niisutamiseks, aga jojoba õli peetakse komedogeensemaks kui kanepiõli (5 palli skaalal 0 jojoba õli 3 vastu).
Meie jaoks ülioluline tegur kanepi kasuks on kindlasti asjaolu, et kanepit kui põllukultuuri saab kasvatada väga keskkonnasäästlikult ilma maad kurnamata ning külvata teda täpselt nii palju kui vaja juurde ilma vihmametsa raiumata jne. Kasvatamiseks ei ole vaja kasutada taimekahjurimürke ja see valmistab kenasti maad ette järgmiste põllukultuuride tarvis. Kasutame Perfect Planti õli, kuna teame täpselt selle kvaliteeti alates külviseemnest kuni töötlemiseni välja. Seemned kontrollitakse väga põhjalikult, töötlemine toimub nii-öelda meie silma all. Nii saame oma põhitoorme kvaliteedis täiesti kindlad olla. Lisaväärtus on see, et meie peamine tooraine on eestimaine ja mahe.