Ükski mure pole betoonist

, Maa Elu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laukna silohoidla.
Laukna silohoidla. Foto: Erakogu

2011. aastal valmis Märjamaa valla piires ühe aasta jooksul koguni neli uut lüpsifarmi. Neist ühe farmi omanik, Kärneri-Jõe osaühing ehitab nüüd uut silohoidlat.

„Järgmisel aastal valmib meil ka uus sõnnikuhoidla. Keskkond on pärast seda paremini kaitstud. Kiida ehitajat,” ütleb tellija Ago Kirsipuu ja kiirustab edasi. Jutule võtab Veiko Palanen. Ta ehitas siinset lauta veel VMT Ehituse töötajana. Kolme aasta eest loodi nende oma väikefirma VSV Betoon kolmeliikmelise meeskonnaga. See on nii-öelda ajutrust, tellimuste täitmisel on partneriteks head alltöövõtjad. Kolm tähte firma nimes tähendavad Veiko Palaneni (juhatuse liige ja objektijuht), Silvar Zukkerit (betoonitööde objektijuht) ja Veljo Palaneni (3D projektijuht).

„Me armastame betooni,” teatab ettevõte oma kodulehel, lisades: ükski mure pole betoonist. See viitab, et tellijad saavad neilt soovitud lahenduse.

Oma lahendused

Laukna kahe lööviga silohoidlasse tuleb neli boksi mõõtudega 12 x 38 meetrit. Silohoidla seina paksus on 30 cm, kõrgus 3,8 m ja pikkus 76 m. Palaneni sõnul on objektil eriline see, et sein valati kogu pikkuses korraga. Enamasti valatakse 10 m kaupa, siis pannakse vuugilindid otsa ja jätkatakse. „Töövuugid on siin ehitatud seina sisse. See on meie oma väljatöötatud lahendus, et sein jääks ilus sile, töövuugid on õiges kohas ja toimivad – kahanedes ei teki betooni pragusid ja vuugid ei lase silomahlu läbi. Lihtne lahendus, aga töötab,” paotab objektijuht pisut tehnoloogiat. Silohoidla ehitus kestab augusti keskpaigani.

Firma igapäevatöö on betoonkonstruktsioonide ehitamine ja tellimusi jagub. Teine suur suund on laudapõrandate karestamine, et vähendada loomade libisemisohtu. Põrandasse freesitakse keskmiselt 3 mm sügavusega tihedad sooned. Resultaat pole igavene, aga neli-viis aastat peab vastu. Seda protseduuri saab laudas teha oma kolm korda, seega umbes 15 aastat saab põrandat „ergutada”, enne kui jõutakse betooni kaitsekihini.

„Noore ettevõttena pidime midagi välja mõtlema, et pakkuda uut teenust. Jaan Metsamaa Metsaküla Piimast ütles, et mõtle välja lahendus, mis oleks hea hinnaga ja töötaks. Võtsime härjal sarvist ja otsisime lahenduse. Tõsi, see pole päris originaalne. Meie lähim konkurent on Poola-Saksa piiril ja tegutseb suurejooneliselt. Pisut kopeerisime teda,” räägib Veiko Palanen. Tehnika osteti Šveitsist. Loomad põrandate karestamise ajaks välja minema ei pea. Tööd ei sega seegi, kui maas on sõnnikut. Aparaat teeb küll kõva häält ja esimestel minutitel on loomad pisut ärevil, aga kuna nad on lauda igapäevaste helidega harjunud, siis pärast on nad juba uudishimulikud ega tahtvat tööjärje eest äragi minna.

Ligemale poolteise aastaga on üle 30 000 m2 laudapõrandaid karestatud. Tagasiside on olnud väga hea ja peaaegu kõik Eesti suuremad laudad on läbi käidud. „Töö ei murra konti – paned klapid pähe ja jalutad 400kilose masina järel. Tuunime tehnoloogiat ja arendame edasi teenuseid ning püüamegi minna pigem betooni erilahenduste peale ega rõhu ainuüksi valamisele, sest see turg on Eestis täis ja konkurente on palju,” jutustab Palanen.

Ta turundab firmat agaralt interneti kaudu ja tellimused paistavad ka Soomest, Rootsist, Lätist ja Leedust. Sihikul on Austriagi, kus on palju väikefarme, kuid seal on ees konkurent Poolast. Ettevõtja sõnul on Eesti lautades veel palju uuendamist vajavat. Näiteks sõnnikukraapide ketid ja trossid kulutavad juhtraua põhja aastatega läbi. Praegu on meil rohkesti enam kui kümne aasta vanuseid lautu, kus selline probleem on esile kerkinud. Rootsis nägid nad huvitavat tehnoloogiat, kuidas vesilaserlõikuriga vahetada sõnnikukraapide siine nii, et betooni armatuurraud jääb terveks. „Probleem on, lahendus on ka, kuid see on meie põllumeeste jaoks veel liiga kallis. Aga usun, et nelja-viie aasta pärast on need masinad Eesti turul ja töö tehakse ära,” kõlab kommentaar.

Väikefirma tugevused

Veiko kiidab firma väikest tööperet, kus igaühe tugevad küljed rakenduse leiavad. Ta toob esile vend Veljo suurepärased arvutioskused. Neil on 2017. aasta litsentsiga programm ArchiCAD, mis nii väikeses ettevõttes polevat tavaline. Ehitusjoonised modelleeritakse ümber 3D-vaatesse, mis toob kõik vastuolud joonistel välja ja võimaldab tellijal tõetruult tutvuda enda tellitud tootega. 3D-distolaseri abil mõõdetakse remonti vajavad hooned väga täpselt üles, nii et tellija saab täieliku ülevaate ka materjalikulust. „Usun, et tänu sellistele teenustele on väike pereettevõte saanud 99% tellimustest. Suudame juba esimeses etapis täpselt ära näidata, mida saab teha teatud summa eest, me ei kasuta taktikat teha odav pakkumine ja küsida hiljem juurde. Räägime asjadest ausalt. Eksimusteks ei ole ruumi,” iseloomustab Palanen nende stiili.

Ta ei näe varianti, et väikeettevõte kasvaks kuuest töötajast suuremaks. „Keegi on öelnud, et kui tuumik ei jõua enam verd ringi pumbata, siis pole vaja nii palju inimesi enda ümber hoida. Pigem teeme erilisi asju ja hoiame strateegia oma käes. Hoidume töövahendusest, et meie spetsiifilised oskused ei läheks turule laiali – sellega kasvataksime endale konkurente. Jääme lahenduste juurde, mille oleme ise välja töötanud. Arenguruumi on meil palju, aga minu ülesanne ongi mõelda strateegiale ja innovaatilistele lahendustele,” kirjeldab Palanen. Ta toonitab, et VSV Betoon teeb ise head tööd, peab tähtaegadest kinni ja eelistab teha koostööd nendega, kes mõtlevad samamoodi. Ei meeldi tellijad, kes otsivad pahatahtlikult vigu. Uut koostööd ei tule tellijatega, kellega on tulnud arvete tasumisel piike murda. Eesti turg on väike ja ka ettevõtja valib klienti.

VSV Betooni mullune käive oli pea 230 000 eurot, tänavu peaks tulema 650 000 ringis. Kasum investeeritakse uutesse töövahenditesse.

Kolm aastat on Veiko Palaneni sõnul möödunud kiiresti ja nii töiselt, et vaba hetke peaaegu ei ole. Jaanipäeval võeti väike paus ja käidi puhkamas Palangal. Aga suvi ongi rabamiseks, talvel on tempo mõõdukam. Tellijate tunnustus on VSV Betooni jaoks parim tagasiside.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles