Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Sügisene künnivõistlus kolib Tartumaale

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Eelmisel aastal peeti Eesti künnimeistrivõistlusi Kehtnas. | FOTO: Peeter Raidla

Varem Kehtnas ja Olustveres korraldatud Eesti künnimeistrivõistlusi peetakse sel korral Tartumaal Rõhul. Oma põllumaad künnimeistrite käsutusse annavad Haage Agro ja maaülikool.

Põhjuseid, miks tänavu just Tartumaal, on rohkem kui üks, kinnitab MTÜ Eesti Künniselts juhatuse liige Margus Ameerikas. Ühelt poolt sai selline otsus langetatud seetõttu, et Tartumaal ei ole enam väga ammu selletaolisi mõõduvõtte korraldatud. Eri paigad ja erinevad korraldajad lisavad üritusele värvi. Teine oluline põhjus on aga koostöö maaülikooliga ja tudengite kaasamine. „Üks asi on, mida ülikoolis õpetatakse, teine asi aga ise järele proovida, kuidas midagi töötab,” räägib Ameerikas. Ta avaldab arvamust, et tehnikaeriala tudeng võiks vähemalt korra stuudiumi jooksul saada kündmiskogemuse nüüdisaegse tehnikaga, et avastada, millised maaharimisvahendid on üldse olemas ja kuidas neid kasutada. Just seetõttu on võistluse korraldajail plaanis tulevikuski mõõduvõttu aeg-ajalt Tartumaale tuua.

Mõeldud ka rahvale

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi juhataja Aret Vooremäe märgib, et ülikooli jaoks on sellise ürituse korraldamine päris uus asi. Seni on Rõhul võõrustatud viljeluspäevade külalisi, samuti puuviljandushuvilisi. Seda, et üritus hakkab Eesti eri paikade vahel roteeruma, peab Vooremäe heaks variandiks. „Nii ei pea maad hoidma üksnes rohumaana, vaid saab sellele anda teisigi funktsioone.” Kus ja millal tulevased künnivõistlused tulevad, pole esialgu siiski veel otsustatud.

Künnivõistlus võib aga Vooremäe hinnangul meelitada kokku päris palju rahvast. Seda enam, et ürituse toimumispaik on otse Tartu-Viljandi tiheda liiklusega maantee ääres.

Ameerikas täpsustab, et mullu käis Kehtnas võistluspaigast kahe päeva vältel läbi ligemale 5000 inimest, mis on selle aleviku kohta arvestatav rahvahulk. Kui võistlemine ise ei pruugigi põlluharimisest kaugel seisjale huvitav tunduda, siis tavapäraselt pakutakse juurde ka muud meelelahutust ja see toobki rahva kokku. Kehtnas oli väljas 30 eri firmat ja asutust.

Nii ka Tartumaal, kus koos võistlusega tuleb Tehnika Teeviit ehk põllumajandus- ja rasketehnika näitus ja demonstratsioonid. Ameerikase sõnutsi on juba uuritud mitme põllumajandustehnikaga tegeleva ettevõtte valmisolekut üritusel osaleda ja tagasiside on olnud valdavalt positiivne. „Soovijad saavad ise masinate rooli istuda ja töötamist proovida,” kinnitab ta.

Publikule tahavad korraldajad pakkuda künnikoolitusi ja ekskursioone maaülikooli Rõhu katseaias. Traktori rooli atra vedama pannakse ka veidi kuulsamaid külalisi. Julgemad saavad võistelda lausa hobukünnis. Tulekul on veel vigursõit ja vanatehnika näitus. Osaleda on lubanud näiteks Lõuna-Eesti vanatehnika klubi ja Eesti Põllumajandusmuuseum.

Üks atraktiivsemaid ettevõtmisi hakkab arvatavalt olema aga pulling ehk raskuste vedu traktoriga.

Eestis tuleb MM

Künnivõistlus ise on siiski ürituse A ja O. See on tõsine mõõduvõtt, mille hindamisjuhend üksi on paarkümmend lehekülge pikk. Võistlejaid tuleb kokku kuni 20 ja neid hindavad kohtunikud.

Võistluspaiku ja ürituse korraldamise nüansse saavad korraldajad harjutada veel päris mitu aastat, kuni aastani 2026, mil piltlikult öeldes tuleb läbida küpsuseksam. Nimelt just sel aastal lasub eestlaste õlul ülesanne korraldada maailmameistrivõistlused. „Kui Eesti künnivõistlustel pannakse järgmine võistluspaik ja ajakava paika igal aastal uuesti, siis maailmameistrivõistluste graafik on paigas juba aastani 2035,“ tõdeb Ameerikas.

MMil osaleb tavapäraselt 30 riiki umbes 60 võistlejaga. Tänavune MM peetakse Aafrikas Keenias ja sinna sõidavad ka eestlased.

Enne seda on aga Eesti künnimeistrivõistlused ning seda 15. ja 16. septembril Rõhul. Künnivõistlusi on Eestis korraldatud teadaolevalt juba pea poolteist sajandit. Esimese omataolise võistluse korraldas Carl Robert Jakobson 1874. aastal Kurgjal.

Tagasi üles