Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Suurtootjaks kasvanud Klammer julgeb mõelda suurelt

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
INDREK KLAMMER | FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Voore Farmi ja veel mitme teise Lääne-Virumaal Vinni vallas tegutseva põllumajandusfirma ning kolme sealse mõisa omanik Indrek Klammer on mees, kes ei lepi vähesega, vaid tahab alati rohkem ja parimat.

Nagu maapoisid ikka, tegi ka Indrek Klammer maatööga tutvust juba kooliajal majandipõllul kõplamas käies. Rakvere 1. keskkoolis omandatud traktoristipaberitega sai ta üheks koolivaheajaks tööle uhke nimega asutuse, Tööpunalipu Ordeniga NLKP 25. Kongressi nimelise Vinni Näidissovhoostehnikumi Viru-Jaagupi osakonda, mille töökoda asus praeguse Voore Farmi kontoriga samas kohas.

Ka Klammerite pere juured asuvad sealsamas sügaval Voore küla mullas, nende esivanemad on samas külas elanud vähemalt Põhjasõja aegadest peale. Raja talu, kus Indrek Klammer koos abikaasa ja pojaga praegugi elab, on rajatud 1862. aastal. Nõnda on üsna loomulik, et see kant on talle südame külge kasvanud ja ta on pidanud oma aukohuseks piirkonna elu edasi viia. On tähelepanuväärne, et ta ei ole vahetanud oma elukohta mõne mõisa vastu, sest praeguseks kuulub neid talle lähikonnas koos maadega tervelt kolm. «Mulle piisab väikesest isakodust täiesti,» lausub ta.

Siinsamas Raja talu maadel pani Indrek Klammer aluse ka oma põllumehekarjäärile. Tema esimeseks tootmisalaks sai kapsa- ja kartulikasvatus. Kapsaga sai omal ajal varustatud nii kauplusi, vanglaid kui ka sõjaväeosi. Kui 1990. aastal tekkis võimalus minna Lääne-Saksamaale põllumajanduskonsulendiks õppima, haaras noormees sellest kohe innukalt kinni ja osales konkursil edukalt. Saksa keel oli juba põhikoolis mõnevõrra külge hakanud ja nüüd oli võimalik seda ühes Saksamaa edumeelses 200 hektari suuruses mõisas 35-aastase omaniku käe all juurde õppida. Seal nägi eestlane esimest korda ka vabapidamislauta ja imetles hästi haritud põlde. «Mõistsin, et selle 15 hektariga, mis mul käes oli, ei tee midagi ära, ja tuleb suuremalt mõelda,» lausub ta.  Muutusid teisedki arusaamad nii põllumajandusest kui ka majandusest üldisemalt. Kasvõi näiteks see, et iga minut ja iga sent peab rangelt arvel olema.

Hakkas suurelt mõtlema

Eestisse naastes hakkas Klammer võõrsil teenitud rahaga oma talu juurde töökoda ehitama. Nüüd on Voore Farmi tagasihoidliku kontori parkimisplats otsast otsani uhket põllumajandustehnikat täis – üks suurem ja võimsam masin kui teine. Koos poeg Henrikuga, kes on maaülikoolis õppimise kõrvalt juba mitu aastat isa ettevõttes arengujuhi ametit pidanud, käiakse kogu maailmas uusima tehnikaga tutvumas, et oma klientidele kõige paremat pakkuda. Pojaga kahasse on asutatud ka osaühing Voore Farm Teenused, mis pakub sõnnikulaotamise, silo tegemise, maisi kasvatamise ja muid teenuseid üle Eesti. «Oleme saavutanud aastatega sellise usalduse, et saame liisida parimaid masinaid, mida on võimalik järelturul viie aasta jooksul välja vahetada,»  tunneb peremees uhkust. Näiteks on neil olemas laotur, mis võimaldab vedelsõnnikut maisile peale panna ja annab väga suure efekti. Insenerid nuputavad iga päev, mida uut põllumeestele pakkuda. Enamik tehnikat on nii kallis, et talunikud ise seda naljalt endale soetada ei saa ja seisma pole seda ka mõtet jätta. Pealegi pakuvad Klammerid teenust koos agronoomilise nõustamisega.

Kui 1993. aasta reformi ajal oli võimalik maid rendile saada, ei mõelnud Klammer kaua, vaid tegutses. Peagi omandas ta ka üsna halvas korras olnud majandi seafarmi. Et edasi minna, tuli vahepeal kogu oma varaga riskida, meenutab ta raskeid aegu. Ainuke võimalus maad juurde saada oli rentida seda inimestelt, kellele oli see tagastatud. Tänu vanaisa Rudolfile, kes oli piirkonnas tuntud mees ja keda paljud endised talupidajad veel hästi mäletasid, sai Klammer lõpuks sel moel enda käsutusse mõnisada hektarit. Seejärel tuli juba maa erastamine hoonete juurde ja ostueesõigusega erastamised. Praegu on tema enda ja tema ettevõtete bilansis kokku 2700 hektarit, kasutuses aga 4000 hektari jagu, mis on juba väga arvestatav pind. Lisaks 250 hektarit metsa. Suur osa kinnistutest on küll ka hüpoteekidega koormatud.

Juurde saadud maalt saadi hea viljasaak, ka seakasvatus arenes pisitasa. Sajandivahetuse kriisi ajal, kui Viru-Jaagupi lehmafarm hakkas uksi sulgema, ostis Klammer selle pankrotivarast ära ja nõnda lisandus tegevustesse piimatootmine koos sinna juurde kuuluva maaga. Aastal 2006 ehitati juba uus farm. Klammer on seda meelt, et põllumajanduses ellu jäämiseks peab tootmine olema mitmekesine ning seda tuleb pidevalt laiendada. Nii ongi mees veel renoveerinud ka Kupna mõisa maadel olnud seafarmi. Uuendatud on juba ka Kulina tapamaja ja lihatööstus, mille toodangut saab osta nii kõrval olevast tehasepoest kui ka Viru-Jaagupis ja Rakveres Kulina lihapoodidest. OÜ Kupna Mõis on osanik Eesti Lihatööstuse Vastse-Kuuste tööstuses.

Kapsakasvatus ei tasunud ära

Kas suure laienemise kõrval on ka midagi kokku tõmmata tulnud? «Ainult kapsakasvatus ei tasunud ennast ära, sest turg oli kaugel ja siinne maa pole köögiviljakasvatuseks kuigi sobilik,» vastab suurtootja. Lisaks polnud võimalik kohapealt piisavalt töötajaid leida. Tööjõuga on väikeses kohas üldse raske. Ehkki Voore Farm pakub oma loomatalitajatele ka elamist, jääb sellest väheks. Väljaõppinud masinameestega on õnneks mõnevõrra lihtsam.

Küsimusele, milline valdkond on kõige kasumlikum, vastab Klammer, et põllumajanduses ei teenigi suurt tulu. Üks kriis ajab teist taga ja põllumees jääb alati kaotajaks. Viimastel aastatel on pihta saanud nii piimatootmine kui ka seakasvatus. «Sellist asja, kuidas reformierakondlik valitsus meiega käitus, ei mäleta ükski põllumees,» märgib ta. Eelmise jutu juurde tagasi tulles ütleb ta naljaga pooleks, et olles nüüd ka kaubanduse poolega tutvunud, on ta aru saanud, et hoopis vaheltkasuga edasimüük on kõige tulusam tegevus.

Nii suure haardega ja mitmekülgseid põllumehi nagu Klammer ei ole Eestis eriti palju. Sestap pole imestada, et ta on saanud hulga aunimetusi. Ta on mitmel aastal olnud Lääne-Virumaa aasta inimene majandusvaldkonnas, Eesti parim piimakarjakasvataja ja põllumajandussektori tippjuht, saanud ministeeriumi hõbedase teenetemärgi, Valgetähe V klassi ordeni ja Vinni valla teenetemärgi. Aastal 2015 saavutas Voore Farm agronoom Margus Lepa tublil juhtimisel talirapsi kasvatamises 6,8 tonniga hektarilt koguni mitteametliku maailmarekordi. Ametlikust rekordist jäi puudu vaid asjakohane vormistus.

Indreku abikaasa Tiina Klammer töötab samuti Voore Farmis. Vanem tütar Liina õppis arstiks ja on praegu residentuuris, noorem tütar Liis teeb magistritööd inglise filoloogias. Nemad elavad Tartus.

Indrek Klammeri eriline huvi on piirkonna ajaloo ja vanavara kogumine. «Alati, kui kord muutub, leitakse, et kõik see, mis varem oli, ei kõlba enam kuhugi ja visatakse minema. Mina ei arva nii,» lausub ta. Praegu sisustab ta näiteks endise sovhoosidirektori kabinetti. Voore Farm on viimasel ajal tähelepanu äratanud veel ühe tegevusega, milleks on agroturism. Huvilistele näidatakse tootmist ja võimaldatakse poest head-paremat kaasa osta.

Peremees näitab oma valdustes ringi sõites ajakirjanikule uhkusega oma põlde, kus tavaliste piimaandjate kõrval krõmpsutavad rohtu ka eksootilised lihaveised. Ühtlasi möödume tee ääres tühjana seisvatest mõisahoonetest, millest aimub veel praegugi endisaegset uhkust. Indrek Klammer ütleb, et kõik need paigad on tema esivanemate jalajälgi täis ja seetõttu eriti kallid. Muide, vanavanaisa Hindrek Klammer oli peale talupidamise ka Voore mõisa viinaköögis jooksutaja. Selle ameti pidaja pidi olema hästi tugeva tahtejõuga mees, sest jälgis pidevalt, et torust tulev vedelik oleks õige kangusega.

Klammeri üks mure ongi praegu kasutult seisev kinnisvara, mis maade ja ettevõtete ostuga kaasa tulnud. Nii näiteks ootavad uut omanikku kaks mõisahoonet, mis seni hoitakse lihtsalt lagunemast, kuid mille renoveerimiseks põllumajandustootjal vahendeid napib.

FAKTIKAST

Osalus firmades

Voore Farm – taimekasvatus, söötade tootmine

Voore Mõis – 670 lüpsilehma, 550 noorlooma

Kupna Mõis – 4000 siga

Küti Mõis – mahetootmine 500 ha, 90 mahedat ammlehma, 160-pealine noorkari

Kulina Mõis – tapamaja, lihatööstus, veski, köök, kauplused

Voore Farmi Teenused – põllumajandusteenused üle Eesti

Grupi 2016. aasta müügikäive 7,5 miljonit eurot

60 töötajat

Aasta põllumees 2017 Lembit Paal, kolleeg ja sõber:

Tema tegemised on mullegi muljet avaldanud ja eeskujuks olnud. Sellist raamidest välja mõtlemist Eesti põllumeeste seas väga sageli ei kohta. Tal on alati olnud suured unistused ja erinevalt paljudest teistest on ta need ka edukalt täide viinud. Neid, kes väiketalunikust suurtootjaks saanud, ei ole meil kuigi palju. Sealjuures pole ta saanud kusagilt kolhoosist mingit tükki erastada ega kelleltki kingiks – kõik, mis ta on saavutanud, on tänu tema enda tarkusele ja töökatele kätele.

Mis mulle Indreku juures hästi meeldib, on majanduslik mõtlemine ja sõnapidamine. Ta ei koorma ennast liiga paberite ja lepingutega, sest parim garantii on tema jaoks mehesõna. Kuna ta on õppinud inseneriks, vaatab ta ka põllumajandusele veidi teise nurga alt ja see on kindlasti ärile kasuks tulnud.

Ta on ka suur ühistegevuse pooldaja, aidanud kaasa Eesti Lihatööstuse, Rakvere piimatootjate ja teiste ühistute tekkimisele. Kogu pere on tal väga tubli ja lööb tema tegemistes kaasa. Pojast on ta endale juba tugeva äripartneri kasvatanud, kel isaga sarnaselt silmis sära ja kes oskab suurelt mõelda. Põllumehel on alati kindel tunne, kui järgmine põlvkond on valmis tööd jätkama. Indrek on ka sõpradele hea reisi- ja vestluskaaslane, kes leiab kõikjal midagi uut ja huvitavat. Temaga on alati tore koos olla.

Tagasi üles