Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Suvi on saunaostu aeg

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kümblustünn sauna just ei asenda, aga pakub isegi talvel võimalust sõpradega pikalt õues mõnusalt aega veeta. | FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Eestlased on kirglikud saunamõnude nautijad, kuna aga korralik maasaun kas ei mahu moodsa kodu hoovi või on selle ehitamine liialt kulukas, siis soetatakse iga aastaga üha enam väikseid valmissaunu ja kümblustünne.

Eesti inimeste huvi valmissaunade ja kümblustünnide vastu on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, kinnitavad tootjad.

„Kui laatadel käime, on uudistajaid palju,” sõnab Viljandimaal kümblustünne valmistava OÜ Barrelstar omanik Kuldar Helü. „Kõik tahaksid sellist endale, aga rahakott ei hakka veel peale. See pole esmatarbekaup, mille peab kohe ostma, aga kui võimalus tekib, siis ostetakse. Iga aastaga järjest rohkem.”

Barrelstar valmistab kümblustünne seitse aastat ja enamik kaubast jääb Eestisse. Helü meenutab, et esmalt soetas ta tünni endale ja siis mõne aja pärast tuli plaan hakata puidust midagi tegema. Nii mõte tünnide tootmiseni jõudiski. Tipphooajal, mis kestab aprillist augustini, valmistavad nad 30–40 tünni kuus. Kui mullu oli ametis kolm inimest, siis tänavu juba neli. „Nõudlust on ja püüame edasi areneda,” sõnab mees. „Suvel teeme tööd ja talvel on aega nuputada, kuidas tooteid paremaks teha.”

Helü sõnutsi ei saa tünni päris sauna asendajana võtta, see on pigem mõnus ajaveetmisvõimalus. „Saab sõpradega õhtul pikalt soojas vees istuda. Väljas võib jahe olla, aga vees on mõnus,” iseloomustab ta. „Saunas pikalt olla ei jõua, tünnis aga küll. Eestlane on veerahvas ja meile meeldib vees olla.”

Kümblustünnid tulid suurele pildile, kui Eesti suusatamises olid veel väga head ajad ja Otepää etappidel raja ääres tünnis võistlustele kaasa elati. Kodudesse tünnide soetamine on aga alles õiget hoogu sisse saamas. Siin mängib rolli hindki, mis algusaastatel enamikule meie inimestest üle jõu käis.

„Esimesed puidust tünnid maksid 20 000 krooni ja rohkemgi, praegu maksab samaväärne tünn 600–700 eurot,” ütleb Helü. „Nüüd saab isegi plasttünni odavamalt kui tookord puidust tünni.”

Tünnide hinda on alla toonud ka konkurents. „Tegijaid on rohkem ja kui maht suureneb, siis läheb hind alla,” tõdeb Helü. „Inimesed ostavad rahakoti järgi. Plastsisuga tünnid on kallimad, aga läheb selles suunas, et kogutakse raha ja ostetakse kallim variant. Ega odavamad puidust tünnidki kao, nende järele on nõudlus olemas.”

Plastist sisuga tünn kestab kauem ja seda on lihtsam hooldada. Puidust tünnide eluiga on kuus kuni kümme aastat ja plastist ilmselt 20 aasta kanti – täpselt ei teata, sest nii kaua pole neid tehtud.

Üle seitsmeaastase kogemusega OÜ Saunasell valmistab mitmesuguse kuju ja suurusega välisaunu ehk torusaunu, ovaalsaunu, saunamaju, lisaks kümblustünnegi. Müügijuht Triinu Mägi räägib, et nende tootmismaht on viimase kolme aasta jooksul kasvanud. „Selleks aastaks planeerisime 20–25protsendilist kasvu, mis tundus väga julge prognoosina, kuid kõik märgid näitavad, et ületame selle vähemasti kahekordselt,” sõnab ta.

60 protsenti toodangust läheb ekspordiks. „Oleme saatnud oma saunu enam kui 15 riiki, aga peamiselt ekspordime sellistesse Kesk-Euroopa riikidesse nagu Saksamaa, Holland ja Šveits, aga suur osa läheb Ameerika Ühendriikidesse,” loetleb Mägi. „Uute turgude leidmine on aeganõudev, aga kui teha ära korralik kodutöö ja leida õiged kontaktid, siis midagi kaelamurdvat ei ole.”

Igas riigis on oma saunakultuur. Mägi räägib, et näiteks sakslased armastavad saunas pikutada, seega peab leiliruumi pikkus olema minimaalselt kaks meetrit. Hollandis eelistatakse tänu väikestele kruntidele väiksemaid torusaunu. USAs soovitakse peale suurema leiliruumi ka eesruumi ja terrassi. Erinevalt eestlastest mujal maailmas saunas ei pesta, seda tehakse kõrval asuvas elumajas.

Eestlane eelistab ruumikat sauna, kus saaks pärast leilivõtmist ka pesta ja riietuda või eesruumis niisama aega veeta, sõbraga pärast leili juttu ajada.

Neljandat aastat valmistatakse Eestis ümara kujuga ilgusaunu. Priit Kallas räägib Iglusauna sünnist, et ta hakkas koos partneritega otsima võimalusi, kuidas leil käituks klassikalise saunaga võrreldes teisiti.

„Tavasaunas on tunne, et leil lööb laksti vastu selga, aga meie saunas rändab leil tänu kumerale kujule lae alla ja vajub mööda seinu alla ja mässib inimesed sisse. Ei teki efekti, et saad matsu vastu selga. Meie leil on mahe ja niiske,” seletab Kallas.

Ilgusauna mudeleid on mitmeid, aastas toodetakse neid umbes pool tuhat ja need lähevad üle Euroopa, edasimüüjaid tegutsevad 17 riigis. Kaugeim paik on Jaapan, kuhu kohe partii teele saadetakse. Kallas räägib, et ühel sealsel saunaettevõttel tekkis huvi iglusaunade vastu, nad käisid ise seal kohtumas, tegid toodetes väikesed mugandused ja nüüd liiguvad esimesed saunad tõusva päikese maa suunas.

„Näib, et meie disain sobib kõigile, aga arusaam saunast ja leilist on riigiti erinev,” tõdeb Kallas. „Kui eestlane ja soomlane on selle teadmise emapiimaga kaasa saanud, siis Lääne-Euroopas inimesed paljut veel päris täpselt ei mõista.”

Tagasi üles