Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eestis on juuniski lund sadanud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Säärane vaatepilt polnud tänavu sugugi haruldane. | FOTO: Urmas Luik

Viimaste kuude ilmastik on pakkunud palju kõneainet, kuid kindlasti pole see olnud päris pretsedenditu. Erilist huvi pakuvad lumesajud juunis. Kuna tänavugi oli juuni alguses siin-seal märja lume sadusid, on huvipakkuv uurida, milles asi.

Põhjusi tuleb otsida ikka tsirkulatsioonist. Wangenheimi-Girsi klassifikatsioonis on Euroopale iseloomulikud kolm tsirkulatsioonivormi: vorm W – tsonaalne tsirkulatsioon, õhuvool läänest; vorm E – poolmeridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool idast, kagust ja lõunast; vorm C – meridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool põhjast.

See, milline tsirkulatsioonivorm parasjagu ülekaalus on, sõltub Rossby lainetest ja polaarpöörise tugevusest. Kui viimane on nõrk, siis saavad areneda suure amplituudiga Rossby lained, mistõttu tavapärane läänevool (tsirkulatsiooni W-vorm) asendub näiteks põhja- või kaguvooluga (vorm E) ja see tähendab suuri anomaaliaid.

Seega pidi juuni alguses olema tegu C-tüübiga kirjeldatud klassifikatsiooni järgi ja ilmselt oli polaarpööris suhteliselt nõrk, et selline olukord sai tekkida.

Alustuseks meenutagem 2014. aastat kui kõige ekstreemsemat lähiajaloost. Arktilise hinguse tõi Eestisse 14.–15. juunil 2014 Põhja-Jäämerel tekkinud tsüklonite seeria, mille lääneservas oli tugev külma õhumassi advektsioon kuni 80. laiustelt (Arktikast). See intensiivne külmalaine tipnes 17. juuniga, kui kohati sadas lund ja lörtsi, lisaks oli äikest. Saju vaheajal oli sooja kuni 10 kraadi, aga külma vihma ja eriti valge saju ehk lörtsi-lume ajal langes keskpäeval isegi 0 °C lähedale: näiteks Viljandis 1,1 ja Väike-Maarjas 0,3 kraadini.

Küllaltki paljud inimesed on märkinud seda, et nad mäletavad varasemast vähemalt sama suurt, kui mitte suuremat lumesadu just juunis. Tõsi, 10.06.1982 sadas ka lund, aga mitte niipalju. See, mida inimesed mäletavad, juhtus tegelikult 1975. a mais, kui pikalt kestnud suviseid, et mitte öelda kuumi ilmu läks 22. mai paiku järsult külmemaks ja kuu lõpus sadas maha mõnel pool lausa paks lumi, mis sulas lõplikult alles juuni algul. Sellest kirjutati 1976. aasta Eesti Looduses üsna põhjalikult, kusjuures keskenduti erinevate inimeste mälestustele. Sünoptilist ülevaadet ei antud.

Ka alanud juuni alguses oli tahkeid sademeid (kohati märga lund, Moskvasse ja Helsinkisse tugeva lumesaju) toonud õhumass pärit Gröönimaa lähedalt 80. laiuselt, kuid see sattus esialgu Teravmägedele, seejärel Novaja Zemlja lähistele ja alles siis Loode-Venemaal kanda kinnitanud tsükloni lääneservas lõuna poole. Nii oli selle mõjul 1. ja 2. juuni ilm tormine ja sajuhoogudega: sadas nii vihma kui ka lörtsi, kohati tuli sekka jääkruupe ja rahet, üksikutes kohtades oli äikest (Virumaal), sajuhoogudega esines tugevaid pagisid.

Näib, et juuni on mõneks ajaks ilmakapriisid unustanud ja pööranud soojema palge ette. Nii tõusis 7. juunil õhutemperatuur mitmel pool üle 20 kraadi, samuti on aidanud vihm suurt tuleohtu leevendada.

Praeguseks on ilm uuesti mõnevõrra jahenenud ja sajuvõimalus püsib suur, kuid öökülmaohtu enam ei paista olevat ja soojagi võib pikema päikesepaiste korral tulla siiski kuni 20 kraadi.

Tagasi üles