Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Maailma kõrgeima männi järglased said kasvukohale

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Põlvamaal Veriora vallas Ootsipalu orus kasvav Eesti kõrgeim mänd on teadaolevalt kõrgeim hariliku männi ehk Pinus sylvestris’e esindaja kogu maailmas. | FOTO: Madle Timm

Sel nädalal said Põlvamaal Nohipalos mulda männiistikud, millest osa on kasvatatud maailma teadaolevalt kõrgeima männi seemnetest.

Tegu on RMK ja Eesti Maaülikooli (EMÜ) hariliku männi selektsiooniprogrammiga, mille eesmärk on valida parimate kasvuomadustega männipuud. Ikka selleks, et tulevikus saaksid meie metsaomanikud panna kasvama võimalikult väärt puud, mis neile veel kaugemas tulevikus palju kasu tooksid.

„Istutasime eriti vägevate mändide järglasi, et saada tulevikus senisest produktiivsemad metsad,” ütles EMÜ metsaselektsiooni teadur Tiit Maaten.

Lisaks juba nimetatud Ootsipalu oru hiiglase seemnetele said Nohipalos mulda ka näiteks ligi 400aastase ja 3,4meetrise ümbermõõduga Järvselja Kuningamänni seemnetest kasvatatud istikud. Kokku on programmi raames seitsme aasta jooksul nelja Eesti paika istutatud ligi 50 000 mändi, mille seast valitakse järgnevatel aastatel parimad kloonid hariliku männi seemlate rajamiseks.

Eesmärk on teada saada, millised hariliku männi järglastest kannavad kõige selgemalt edasi parimaid kasvuomadusi. Katsekultuuride tulemuste alusel tehakse uus valik ja parimate puude järglastest rajatakse uued seemlad.

Plusspuud valiti keskealistes ja valmivates männipuistutes ning need puud eristusid teistest kõrgema kasvu, ühtlasema võra, peente okste ja hea tüvevormi poolest. Plusspuude otsa ronisid kogenud arboristid, kes siis sealt käbisid ja pookoksi varusid.

Selliselt rajatud tulevikumetsale pannakse ootus, et puistud on 10–15 protsenti tootlikumad kui praegused hariliku männi puistud. Kas supermännid annavad ka superjärglasi, saab hinnata 15 aasta pärast. (ME)

Tagasi üles