Aktsiaseltsi Krooning rohelist värvi automaattanklaid on Eesti eri paigus kokku 14, kuid neid väiketanklaid, kus selle firma kliendikaart kehtib, on viis korda rohkem, sest ilma heade partneriteta Eesti kapitalil põhinev väike kodumaine tanklakett suures konkurentsis vastu ei peaks.
Krooning tähistab selles kuus 25. aastapäeva. 1992. rahareformi aastal sai firma nimeks Krooning. Paljudele maainimestele, aga ka osale linnainimestele on need rohelist värvi tanklad selle ajaga omaseks saanud, sest pakuvad oma klientidele alati head hinda. Kontrollisime järele. Mai viimase päeva hommikul, mil Krooningi Tutermaal asuvas kontoris seda lugu tegemas käisime, maksis liiter 95 bensiini nende Keila külje all olevas tanklas 1,159 ja diislikütus 1,119 eurot, teistes selle piirkonna tanklates aga vastavalt 1,219 ja 1,179 eurot. Vahe ongi enamasti 3–6 senti liitri pealt.
Igal aastal uus tankla
Firma müügijuht Risto Liinat räägib, et Krooning sai alguse sealsamas Tutermaal asunud EPT tanklast, mille kõrval väikeses saja ruutmeetri suuruses nõukogudeaegse välimusega hoones kontor siiani asub. Ruumid on seest siiski ilusasti korda tehtud ja kõik vajalik olemas. Ja miks peakski üks väike ettevõte suure moodsa kontoriga uhkeldama? Teenitud raha on ju mõistlikum panna uute tanklate rajamisse ja vanade renoveerimisse, mida ongi siiani tehtud. Nimelt on tanklaketti igal aastal üks uus tankla lisandunud. Kuhu järgmine tuleb, jätab müügijuht igaks juhuks saladuseks, kuid nõnda palju ütleb, et see hakkab soovijaid teenindama veel sel aastal.
Välismaiste kütusehiidude tulekuga Eesti turule otsustas Krooning 1996. aastal alustada koostööd teiste Eesti tanklakettidega, et ühiselt suurtele tegijatele vastu seista. Eesmärk oli, et partnerite makse- ja sooduskaardid kehtivad Krooningi tanklates ja vastupidi. Saadi aru, et koos ollakse tugevamad. Nüüd on Eesti enam-vähem kaetud – Harjumaa rohkem ja Ida-Virumaa esialgu vähem.
Tanklakettide maiuspala on riigihanked. Paraku on väikestel seal väga raske jalga ukse vahele saada. Liinat kirjeldab üht käimasolevat juhtu, kus hankes nõutud tanklate arv klappis ja isegi kolme miljoni euro suurune aastakäive oli mitmekordselt ületatud, kuid seda tuli tõendada kõigi osaliste kinnitusega, kes selle käibe tagavad. Kuna Krooningi ja selle partnerite kliendid on enamasti väikesed ettevõtted, siis oleks tulnud läbi käia 300–400 klienti, et nendelt kinnitused võtta. Liinat vaidleb siiani vastu, sest ei mõista, miks sellised tarbetud nõudmised, kui ettevõtte aastaaruannetes on kõik vajalikud andmed olemas. Kuidas asi lõpeb, pole praegu veel teada.
Ega suurtele väikeste toimetamine väga ei meeldi. Siia sobib tuua näide, mis kuulub pigem valdkonda „elevandi võitlus sääsega”. Nimelt vormistas Statoili juhtivtöötaja 2015. aastal ennast Krooningi kliendiks ja tankis seejärel mõned korrad Krooningi ja tema partnerite juures. Hiljem tegi ta taotluse konkurentsiametile haldusmenetluse algatamiseks võimaliku konkurentsiseaduse rikkumise tuvastamiseks. Statoili töötaja eesmärk oli seada ühe firma kaardiga teise juures tankimise võimaldamine kahtluse alla. Amet lõpetas 2016. aastal järelevalvemenetluse ega leidnud sellises firmade koostöös midagi keelatut.
Firma omanikust juhataja Riho Rõuk lisab omalt poolt, et pisitasa tuleb Krooningile kliente juurde ja iga aastaga on mootorikütuste müük kasvanud ligemale 6–7 protsenti, mis teeb aastaseks kasvuks umbes miljon liitrit. Turuosa Eestis oli eelmisel aastal 1,3 protsenti, selle juurde võitmiseks tehakse iga päev kõvasti tööd. „Neste järel oli Krooning teine kütusefirma, mis tõi turule eraisiku krediitkaardi. Koos kütuse emeriitprofessori Levi Mölderiga otsustasime 2000. aastal hakata bensiinile ja diislikütusele lisama parimat kütuselisandit. Kõrgtehnoloogilise kütuselisandi järjekindel kasutamine ongi olnud meie edu pant,” selgitab ta.
Hästi töötab ka klientide lojaalsusprogramm, mis pakub olenevalt tarbitud kütuse kogusest soodustusi nii enda kui ka partnerite tanklates. Näiteks tankides mõnisada liitrit kuus, võib saada soodustust kuni 2,6 senti kütuseliitri pealt. Mitme tuhande liitri tankijale on soodustus muidugi palju suurem. Sääraseid soodustusi pakuvad oma püsiklientidele muidugi kõik kütusefirmad. Siiski on Krooningil veel üks lisaboonus, millega kliente rõõmustada. Nimelt saab osas tanklates soodustust 1,6 senti liitri pealt ka päris tavalist pangakaarti kasutades.
Kuna Krooning ja selle partnerid on esindatud paljudes maapiirkondades, siis on klientide seas ka palju eraisikust põllumehi ning väikese ja keskmise suurusega maaettevõtjaid. „Oleme veel üks viimastest mohikaanlastest, kes müüb tanklates ka põllumeestele nii vajalikku eridiislikütust,” märgib Liinat. Müügijuht peab oma firma lisaväärtuseks sedagi, et kütused sisaldavad mootorit ja keskkonda säästvat kütuselisandit, mida kõik ei paku. Paljud Lõuna-Eesti tanklad kannatavad tema sõnul praegu alkopoodidega sarnaselt piiriülese kaubanduse pärast, sest see, kes Lätti viina järele sõidab, kasutab seal tavaliselt ka võimalust pisut soodsamalt tankida. Krooningil õnneks päris piiri lähedal tanklaid ei ole.
Hinnaga ei mängi
Ehkki kütusehinda turul tuleb jälgida, siis kõigi suurte tanklakettide dikteeritud hinnatõusude ja -langustega Krooning kaasa ei lähe, sest klient hindab lisaks hinnale ka stabiilsust. Näiteks Neste müüb peaaegu igas kuus ühel päeval kütust hulgihinnaga ja reklaamib seda suurelt. Sellega lähevad kaasa ka kõik teised suuremad ketid. „Mulle jääb see arusaamatuks, sest firmad ei teeni selle pealt midagi ja suurt konkurentsieelist see ka neile ju ei anna,” kommenteerib Liinat. Ta lisab, et Krooning üritab hoida pigem iga päev „posti” hinna madalamana kui kord kuus kampaaniat teha.
„Kuna meil on rõhuasetus kütusel, aga mitte kohvil ja kabanossil, siis parim vahend klientide meelitamiseks on kütusehind,” lausub müügijuht. Teenindusjaamad koos kauplusega on Krooningil ainult Linnamäel, Kernus, Rakkes, Ristil ja Põltsamaal. Et Krooningi kliendid saaksid oma tööreisidel ka lähivälismaal sõidukit tankida, kuulub tulevikuplaanidesse lähiturgude hõivamine. Esialgu on plaanis Lätti minna, aga koostööplaane arutatakse juba ka Venemaa ettevõtjatega.
AS Krooning kuulub puhtalt Eesti kapitalile. Osanikud on eraisikud Tiivi Kass ja Riho Rõuk ning 20 protsendiga kütusefirma Olerex. Kui varem oli Olerex Krooningi partner, mis tähendas, et kliendid said samadel tingimustel tankida mõlema tanklates, siis pärast seda, kui Olerex omandas Lukoili, see enam nii ei ole ja sellest on Krooningi omanikel teadagi kahju. Aga muutused kütuseturul on paratamatud ja neid tuleb ilmselt lähiaastail veel.