Pajupill las kõlada!

Kristel Vilbaste
, loodusenaine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Kristel Vilbaste

Selle aasta kevadsoe jäi natuke hiljaks ja nii kostsid esimesed kõuekärgatused enamikus Eestis alles eelmisel nädalal. Vanarahvas ütles esimese kõue kohta, et on aeg pajupilli tegema hakata, nüüd on pajul koor lahti.

Eks vanarahvatarkustes on alati tõde. Esimene äiksehoog tekib esimese suure sooja ja veel talvise külma õhu kokkupõrkel. Äikesepilvest ei tule mitte ainult piksenooli, vaid ka suurt ja sooja vihma, nii et kogu loodus hakkab lokkama. Puude koor „läheb lahti”, pungade puhkemiseks toob see suurel hulgal vett maa seest ja sel ajal saab paljudel lehtpuudel koort pikkade lahmakatena maha tõmmata.

See on ka pajupilli tegemise aeg. Ütlen kohe, et pajupilli saab teha ka teiste puude koorest, näiteks pihlakast, kuid tähtis on, et sõrmejämedustel eelmise aasta võrsetel oleks pungade vahe piisavalt pikk, et oleks pajupilli jagu ühtlast siledat koort. Seetõttu on kõige parem puu pilli tegemiseks ikkagi paju, millel leiab koguni 15 cm pikkusi pillipulki.

Kust leida pillipuud?

Tuleb otsida heledamate okstega pajuliike ja lõigata just selliseid harunemata ja sihvakaid sõrmejämedusi oksi. Kui kavatsete pilli teha kodus, siis võtke kohe suurem hulk oksi, peenemad ladvad võite maha jätta. Meeles tasub pidada, et oksi lõigatagu nii, et pärast poleks järgmisele möödujale näha katkutud puud, eramaalt oksi võttes küsige ikka omanikult luba ning parkidest ja haljasaladelt jätke pajupillipuu toomata. Meil on piisavalt veekogude kaldaid, kraave ja elektriliinide aluseid, kust pillipuud saab.

Pajupilli tegemisega saab hakkama ka päris pisike laps. Hea on pajupilli teha näiteks algklassilastega koolilõpu aiapeol pärast tunnistuste kätteandmist.

 Kuidas pajupilli teha?

1. Lõika 10 cm pikkune sõrmejämedune oksajupp.

2. Ühel otsal lõika alumine pool sentimeetripikkuselt kaarjalt ära.

3. Lõika sellest ülespoole 2 cm auk.

4. Poole pulga peale tee koorde ringlõige.

5. Klopi koor lahti ja keera huulikupoolne ots ära.

6. Lõika huulikupoolne ots risti läbi ja selle ülapinnalt pikisuunas ära laast, sellest tekib õhukanal.

7. Pane pajupilli kork koore sisse tagasi.

8. Sulge koore lahtine ots, pannes pulga paar millimeetrit koore sisse tagasi.

9. Vaata, kas saad pillist hääle kätte.

Pajupilli puhumise aeg kestab jakobipäevani

Pajupilli ei saa teha lõputult, tavaliselt umbes kuu aega, siis läheb puukoor jälle „kinni”. Vanarahvas on sellest pajatanud ühe õpetliku loo.

Ennevanasti olnud pajupuul koor alati lahti, nõnda et karjalapsed ikka ja aina tema koort kiskusid ja sellest endale jalavarje punusid. Ükspäev läks paju Vanataadile kaebama, et nii tema sugu sootuks otsa võib saada. Vanataat tahtis küll inimlastele hea olla, kuid oli tal kahju ka puulastest. Tegi pajukoorest pilli ja kinkis selle Piksepojale: „Kevadel, kui esimest korda seda vilet puhud, läheb pajupuul koor lahti, sellest ajast peavad karjalapsed kõik oma jalavarjud punutud saama. Kui jakobipäeval (29. juuni) taas pilli puhud, läheb koor kinni ja põõsad saavad sirguda.” Sest ajast teevad ka karjapoisid pajupille ja kuulutavad kõigile, et nüüd on viisupunumise aeg.

Pajupillist häält kätte saada polegi nii lihtne, vahel aitab kannatlikkus, vahel harjutamine ja ikka ja uuesti proovimine. Aga pajupilli tegemisel on ka oma loitsusõnad. Et pill hea häälega kõlaks, tuleb pajupillile korki peale pannes niisugused sõnad lausuda: mets heledast, hääl ilusast, minu pill laulma!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles